Jah on, kass, kes kodus mul ka on, tema nimi on Kollu, tema sai oma nime musta värvi järgi. Temaga seoses on üks lugu ka. Ta on pärit Aafrikast nagu meremehed rääkisid, ta saabus Hiiumaale koos ahvi, kuke ja seaga (kass ka), teiste loomadega oli selline lugu, et kukk lendas üle parda, ahv lasti maha, sea sõid ära ja nüüd ongi kass ainult alles minu kodus.
Kodus on nüüd kaks kassi ja koera, kanad, kaks jänest. Üks kass kadus talve jooksul ära. Mul oli vanasti üks armas kollane kass Kollu, kes aga suri, kuna aga suri, kuna oli uute poegade ilmale toomiseks liiga vana ja sellega seoses olid tal ka suured jamad poegimisega. Aga kui ma veel olin noor, siis ta magas öösiti mu jalge otsas. Ühel öösel ärkan üles, tahtsin pead ja patja teise voodi otsa panna. Poolunine nagu ma olin, panin oma käe millegi märja sisse. Tasapisi ärkasin üles ja avastasin, et ma magan peaaegu kakiloigu sees. Hais käis ka üle pea. Vennale kuulutati ükskord sõda, kui ta suvel aidas magas. Kassid armastasid aidapööningul hädal käia. Ja öösel saigi suure sirina peaaegu pea peale. Ega rohkem nendega selliseid naljakaid lugusid polegi.