Saaremaal on meil kass Meiku, ta on hästi suur ja sõbralik, pikakarvaline perelemmik. Oma nime - Meiku - sai ta meie koera Mesiine järgi. Ja need kaks said omavahel väga hästi läbi. Ju siis nime pärast. Kõige naljakam olukord seoses Meikuga oli üks vihmane sügispäev. Hakkasime hommikul kooli minema, juhuslikult oli just sel päeval isadepäeva aktus. Hakkasime siis koolibussi peale minema, pidulikud riided seljas, äkitselt kuulsime, et kass kräunub kuskil. Nägime siis, et kass oli puu otsas. Mõtlesime et ta on hea ronija, küll alla saab. Tulime siis õhtul kuue ajal koju ja vaatame, et Meiku on ikka puu otsas. Panin siis koduriided selga ja läksin kassi päästma. Mõtlesin, et ronin puu otsa ja toon ta alla, aga see mõte läks lörri, sest esimene oks oli kahe meetri kõrgusel ja redelit polnud kusagilt võtta. Lõpuks meelitasin Meiku vorstiviilu lehvitades alla. Samas naljakas, aga ka õudne kogemus.