Lemmikloomi on mul palju: kaks koera, kaks deegut, kalu on üle 7, kellest kõigil pole aga nimesid.
Ühe koera nimi on Picasso, mille panime tulenevalt tal kutsikaeas sabal olevast pintsliotsa kujutisest. Teise koera nimi on Prooton, mille panime teise nimega sama algustähe ja tema iseloomu tõttu.
Deegude nimed on Küpsis ja Pähkel, mille panime nende esialgse suuruse pärast, aga ka seetõttu, et need on deegudele kui närilistele omased toidud.
Suure hõbekogre nimi on Näts, sest alguses pidi ta olema kuldne, kuid aja jooksul kaotas oma värvi kuni muutus täiesti valgeks.
Lugusid meenub enim koertega. Näiteks otsivad nemad nagu meiegi soojust ja valgust. Seetõttu võib tihtipeale märgata ühte või kahte koera päikesetõusu ajal õues terrassi söögilaua peal pikutamas. Tegemist on umbes ruutmeetrilaiuse lauaga, kuhu kaks 40kilogrammist koera vajadusel hämmastavalt hästi end ära suudavad mahutada, kui vaid seeläbi saavad tunda kõige esimesi päikesekiiri, mis just sellele lauale langevad.