Minu lemmikloom kodus on kass, ta nimi on Sannu. Tõime ta aastal 2006 - oli 17. august. Ta on nii eriline ja väga kalliks mulle saanud. Vahel isegi ütlen, et ta on päiksekiir hallis argipäevas. Ma ei tea, mida teeksin, kui temaga midagi juhtuma peaks. Ta on kastreeritud ja sellepärast hästi kodune, elurõõmus ja väga truu. Kiisupojast peale olen tal õhtuti käppasi pesnud, kui väga sopased ilmad on olnud. Nüüdseks on ta sellega nii ära harjunud, et üldse ei rabele. Tal on nii eriline iseloom. Vahel vajab täielikku tähelepanu. Aga mõnikord mul ei ole aega, nt kui pean kooli minema ja hakkan hiljaks jääma. Tema viskab end põrandale pikali ja teeb "kurrr...", siis kõnnib järgi ja pidevalt teeb "kurrrr...". See on nii armas. Aga lõpuks, kui tähelepanu ei saa, hüppab jalga kinni. Nime on ta saanud ühe mu väga hea sõbra hüüdnimest - Sannu. Mulle hullult meeldis see, tal oli msn-is ka koguaeg nimeks Sannu. Lõpuks panin oma kassile selle nime. Ja talle sobib see. Ta on hästi armas oma roosa nina ja sügavamõtteliste silmadega. [lisatud pilt]
Minu peres on olnud mitu kassi enne praeguseid ning üks koer, kuid kes on meie seast lahkunud. Mul on hetkel kolm lemmiklooma, kaks kassi ning üks koer. Esimene kass Miisu sai enda nime väga kiiresti ning juhuslikult, kui too nimi mulle pähe tuli. Miisu on ema poolt hüljatud ning surmasuust päästetud kass, kelle me enda kodu pööningult leidsime. Teine kass Toomas, lühemalt Tommi on meie juurde tulnud planeeritult, kui ema soovis kassi ka endale, kuna Miisu on rohkem minu kass ning hoolitsen tema eest ise. Huvitav on see, et kunagi Tallinna kassinäituselt võtsime endale kassi Sander ehk Sannu, kes oli üleni valge ning suur kass ja külas sündis talle väga palju järglasi ning Miisu on sealt suguvõsast pärit. Tommi on aga üleni must kass. Hundikoer Donna sai enda nime esimese koera järgi, kes oli Doora, soovisime alles jätta tema mälestust.
Kass Sannu sai oma nime eelmise kassi järgi. Korra tahtsin talle nimeks panna ka Hallu tema värvi järgi, kuid vanaema leidis, et peaks ikka traditsiooni jätkama, sest ka enne eelviimase kassi nimi oli Sannu.
Ühel suvel ilmus meie garaaži alla Sannu poeg, kes oli välimuselt täpselt oma isa moodi. Sannu õppid talt ära palju pahandusi, näiteks akna kraapimise, kui ta tuppa tahab. Mu vend tahtis talle toitu viia, kuid mina kuulsin "toitu" asemel "totu". Sealt Totu oma nime saigi.
Koer Lotte sai nime Leiutajateküla Lotte järgi. Valikus oli ka veel Vudi-Vudi, sest mulle tundus tema liikumine vudimisena. Lotte sai ta nimeks siis, kui ta oli alles teist päeva meil. Vaatasin telekast Lotte multikat ning koer oli süles, sel hetkel tundus Lotte talle ainuõige nimena. Multikategelast meenutab ta ka välimuselt, ta on väike, suurte kõrvade ja silmadega.
Eelmine koer Krässu sai oma nime krässus karva järgi.