Minu lemmikloomad on kass Liisu ja koer Piiga. Piiga on saanud oma hüüdnime nimest Metsapiiga Traviata. See on ta pärisnimi. Piiga - huvitav juhtum oli siis kui oli suvi ja ta kukkus vette. Ta ei saanud kaldast üles ja isa võttis ta kalavõrguga välja.
Mul on lemmikloom Mooses. Ta on hamster, ta on armas. Ta sai oma nime selle järgi, et ma kirjutasin paberile kümme nime, ma panin silmad kinni ja võtsin hariliku ning panin selle ühe oma lemmiknime peale. Suvel lasen ma ta oma puurist, kus ta elab, õue jooksma. Ta jookseb kiiresti ära.
Mul on lemmikloom kass Simba, ta sai oma nime selle järgi, et tal oli lõvi iseloom ja tal oli lõvi krae ja välimus. Ükskord me mõtlesime, et ta on kadunud ja ema läks teda õue otsima ja mina jäin tuppa ja järsku poeb külmkapi alt välja tolmune karvatustakas ja ta oli ennast külmkapi alla magama heitnud ja siis kukkus ta wc potti. Muid lugusid mul meelde ei tule.
Mul on kass ja koer, kass sai oma nime isa kaudu: me kirjutasime nimesildid ja panime laua peale ja siis isa võttis nime JOSSU, koer sai nime samamoodi nimi NUPSIK. Mul ei tule meelde.
Mul on mitu lemmiklooma, üks kõige armsam, tema nimi on Poky, mina ei pand talle nime, aga isa pani ja ma ei tea mille järgi. Siis on veel Karu (see on selle koera nimi), sai nime sellest, et ta on suur ja paks. Need kaks koera elavad mu vanaema juures, aga nüüd on Karu surnud. Seal on nüüd kolm koera, kaks uut, neist ei tea ma veel midagi peale selle, et nende nimed on Sonny ja Sämmy. Pokyga oli mul üks selline lugu, et kui me suvel sõprade ja Pokyga heinamaal mängimas käisime ja tagasi tulime oli minu kutsu täiesti heinane ja neid oli pärast karva küljest väga raske lahti nokkida.
Minu lemmikloom on kass. Ta nimi on Mirri. Ta sai oma nime selle järgi, et ta väiksena nurrus hästi armsasti. Mirri ronis ükskord puu otsa ja me ei saanud teda sealt kätte. Siis aga ronis mu sugulane puu otsa ja võttis ta alla.
Jah mul on oma lemmikloom ta on kass Lume-Mari. Alguses kui ma väike olin sain valge kassi, ma tahtsin talle nimeks panna Lumepall (sest ta oli üleni valge), aga ema pakkus Lume-Mari. See hakkas mulle väga meeldima ja nüüd ongi meil kass Lume-Mari. Lume-Mari on emane ja tal on olnud üks pesakond ja seal oli neli kassipoega. Kui kassipojad väikesed olid, olid nad pappkastis ja Lume-Marile meeldivas kohas trepi peal. Kui nad natuke suuremaks kasvasid, tulid nad minu tuppa ja olid seal mitu nädalat. Ükskord ma hakkasin neid üle lugema, kas ikka on kõik ema juures, sest oli söögiaeg - kõik olid olemas peale ühe. Ma otsisin teda nagu meeletu taga, aga asjatult. Otsisin, jäin veidikeseks puhkama, äkki kuulsin piuksumist. Kuulasin, kust see tuleb ja lõpuks leidsin ta üles - tema väikseke oli prügikasti hüpanud, aga vähemalt ei olnud seal prügi sees.
Jah, mul on lemmikloom. Nime saamise põhjust ma ei mäleta. Paar aastat tagasi jooksis mu koer auto alla ja me arvasime, et ta sai surma, aga ei, ta õnneks sai ainult stangega rindkeresse. Möödus ainult paar nädalat, kuni ta vabalt jälle ringi liikus.
Mu lemmikloomaks on kass ja tal on täiesti tüüpiline kassi nimi Kitty. Lugusid temaga seoses on palju, ta on meie pere meelelahutaja, aga viimane trikk, mis tegi oli teekannust tee joomine, ronides selleks pea pidi teekannu. Samuti armastab ta meeletult kilekotte.
On koer - Mister La Samballes Citröen Bärry. Mister sai minu käest, La Samballes kennelliidu poolt, Citröen isa järgi ja Bärry õe poolt. Hiired Otu ja Totu, sest nad on totud.
Lemmikloom on rott (kodurott). Nad on väikesed, armsad ja nendega saab tegeleda. Rott on nagu koergi, inimesele hästi truu. Mul on endal olnud kaks rotti, mõlemad toredad. Kahju on see et rott elab vähe aega (2 a keskmiselt).