Minu vanaema juures elab üks kass kelle nimi on Äpu. Ta sai selle nime siis kui ta oli väike kassipoeg. Väiksena ta ei osanud ültse kõndida ja ss ta koperdas hästi palju. Sellepärast me panimegi tema nimeks Äpu.
Mul on kaks lemmiklooma, koer ja merisiga.
Koera nimi on Sass. Meile lihtsalt tuli mõtte talle Sass nimeks panna,sest minu skaudijuhi hüüdnimi on Sass ja ta armastab koeri.
Merisea nimi on Mirjam. Ma lihtsalt vaatasin teda ja mõtlesin, et ta on väga Mirjami (sellest multikkast) moodi.
Mul on küülik. Ta nimi on Eku. Oma nime sai ta selle järgi, et tema algne omanik oli mu isa sõber ja tema nimi oli Egon. See küülik oli tegelikult algselt ühe mittetulunudusühingu jaanipäeva õnneloosi peaauhind. Loosiga sai selle üks meie peretuttav ja järgmisel päeval oli meie pool õhtul kokkusaamine, kuhu ta võttis küüliku kaasa. Kuna ta ise elas korteris, siis jättis ta meelega küüliku meie juurde ja sellest ajast saadik ongi Eku meie oma.
Minul on kolm lemmiklooma- kaks kassi ja üks koer. Ühe kassi nimi on Mimi. Panin selle nime, sest mulle see meeldib. Teise kassi nimi on Tiitsu, teda hakati nii kutsuma ja see jäi külge. Koera nimi on Teresa, aga teda kutsutakse Tessuks või Tutiks.
Mul on kaks kassi. Tupsuga oli nii, et mu ema käib iga teisipäev laulukooris jalgsi ja üks kord mina ja mu vend läksime kaasa. Kui koorilaul läbi hakkasime tagasi koju kõndima ja kuuskede vahelt ilmub kass. Me vennaga hakkasime teda kaasa kutsuma endaga ja ta järgneski kuni koduukseni välja. Meil oli õhtusöögist kotletwe üle jäänud ja me andsime neid talle. Nii ta hakkas iga õhtu meie juures käime ja süüa paluma. Ühel hetkel oli ta meil juba toas. Panime ta nimeks tupsu, sest iga kevad vahetub ta paks karv ja terve tuba on tema karvu täis tupsudena. Kriimuga oli nii, et mu vanaisa oli Tartus ehitusel kuskil ja seal käis koguaeg üks valge-hall kassipoeg süüa palumas. Ehitajad andsid talle hapukoort. Ehitus hakkas valmima ja nad ei saanud kassipoega sinna jätta, seega mu vanaisa helistas mu isale, et küsida, et äkki meie tahame teda. Mu isa oi nõus. Ta võttis kiisu peale ja helistas mu emale. Mu ema koristas all toas samal ajal kui ta telefon üleval helises nii, et ma võtsin ise vastu ja ütlesin:" Jaa!". Ta ei saanud aru, et see ei olnud mu ema ja hakkas rääkima:" Kuule ära lastele räägi, aga ma sain meile väikese kassipoja!". Ma jooksin kohe ema juurde ja andsin telefoni talle. Jooksin oma venna juurde ja rääkisin talle ka. Isa tuligi armsa kiisuga koju. Me mõtlesime, et mis talle nimeks panna ja mu ise pakkus Kriimu, sest ehitusel oli talle ehituspuru silma läinud ja tal olid simade ääres kriimud. Nüüd on muidugi ta silmad juba korras.
Mul oli lemmiklomm ja ta nimi oli Tommy. Ta toodi mulle mu seitsmendaks sünnipäevaks mu ema heade sõprade poolt. Kuna ma olin väike ei tulnud mul ühtegi head nime pähe. Siis pakkuti välja Tommy ja nii ta oma nime saigi.
Mul on oma kass Virsik, sain ta kõrvalolevast tallist kui suri minu jänes.Nime sai ta oma karva järgi.Ta on selline kass kes nurrub nii kõvasti et seda on kuulda peaaegu kogu majas ja ta ronib ise sülle ja jääb magama.