Jah, mul on kass nimega "Roosi". Kui me ta saime siis meile öeldi, et ta on tüdruk, aga hiljem saime teada, et ta on ikkagi poiss. Ja kuna ta on poiss siis ta täisnimi on nüüd "Härra Roosipuu"
2 kassi, Miisu ja Nurr. Nimedel pole otsest seost millegagi.Nurr jookseb vahepeal kodust ära, aga pärast kolimist vabamasse kohta käib ta õues ja tuleb alati ise tagasi.
Mul on koer, kelle nimi on Lotte. Ei oska täpselt öelda kust ta enda nime saanud on. Ilmselt tulenes see lihtsalt sellest et meie õega saime nime valida ning multikategelane Lotte tuli esimesena meelde.
Minu lemmikloom on kass Harry ja sai ta nime Harry Potterilt, sest kassi saamisel oli parasjagu pooleli Harry Potteri vaatamine.
Temaga on juhtunud päris palju huvitavaid asju, nt on ta pesumasinasse pikali visanud täpselt enne pesu pesema panekut.
Hetkel on mul kodus kaks kassi, emane kass Mona ja isane kass Charley. Emane kass on ilmselt oma nime saanud "Mona Lisa" maali järgi. Isasele kassile pani nime mu vanem õde, küllap talle see nimi meeldis.
Varem oi ka viirpapagoi, kelle nimi oli Siutsu, kuna ta siutsus. Kahjuks oli kassidel kõht tühi ning nad otsustasid temaga oma vajadusi leevendada.
Mul on kaks koera, kuid kahjuks ei oska ma öelda, kust kumbki oma nime on saanud, kuna mina pole neid nimesid neile pannud. Kahjuks ei oska ma ka ühtegi lugu nendega seoses välja tuua.
Koer on kodus ikka olemas. Nimeks tal on Hagen ning selle on ta saanud selle nime järgi, mis talle oli kasvanduses pandud. Talle on alati meeldnunud taimi lillepottidest välja tõmmata, et saaks neid paremini närida.
Minu lemmikloomaks on koer nimega Frodo (praegusel hetkel 3-aastane). Tegemist on kääbusšnautsriga. Kuna tegemist on kääbuskoeraga - tavalisest koerast palju väiksem -, siis seosnes tõuga kõigepealt J.R.R. Tolkieni raamat "Kääbik". Sellest tulenevalt tuligi mõte panna koera nimeks mõni seal raamatus esinenud kääbiku nimi. Läbi käis ka Bilbo, aga see tundus liiga malbe, seega otsustasime siiski Frodo kasuks. Kuna tegemist on pikakarvalise koeratõuga ja me saime ta Narvast, siis oleme teda ka aegajalt venepäraselt kutsunud ka Fjoodoriks.
Frodoga seondub tema treenimine kutsikana. Kuna sellele tõule on omane kõrge sotsiaalsus, siis oli alguses temaga tänaval jalutamine raskendatud - ta soovis alati teiste koerte juurde joosta ja seetõttu kiskus rihmaotsas. Võib öelda et pärast kahte aastat igapäevast jalutamist ja treenimist (kui ta kisub, jäin seisma ja ootasin et ta tähelepanu minule tagasi koonduks ja näitaks sedsa minu kõrvale istudes) ma loobusin. Tõule omaseid jooni vist ikka ei saa välja kasvatada.