Santo - elasin kunagi Itaalias. Mu vanemad meenutasid, et kusagil nägid nad maalingut mustast koerast (nii nagu meie koergi) ning teda hüüti Santoks (Püha).
Mul on kass ja ta nimi on Miisu. Kui ma olin väike ja me kassi võtsime, siis tahtsin ma kindlalt, et ta nimi oleks Miisu, kuna tahtsin, et ta oleks tüdruk, kuid hiljem pidin leppima, et ta on siiski poiss. Nimi Miisu jäi talle siiski külge.
Lemmikloom on ŠveitsI valge lambakoer, kelle nimeks pandi Surflier. Seda nime oli väga raske hääldada ja sujuvalt hakkas mu pere koera Sufiks kutsuma. Algul ei sallinud ma seda nime üldse, kuid nüüd leian, et see on parim nimi tema iseloomu ja olekuga.
Mul on taksikoer Pitsu, see nimi tuli, sest olin just "Kevadet" vaadanud, kui ta sain. Veel on kass Mitsu/Miisu, kutsume teda nii, kuidas juhtub. Ta on lihtsalt nii klassikaline ilus valge pehme kass, et ükski teine nimi ei sobi, ja Mitsu läheb Pitsuga riimi ja see kõlab hästi. Mäletan, kui me kassi varjupaigast võtsime, käisime seal isaga kahekesi. Ta oli kõige ilusam ja sõbralikum kass seal! Kõik töötajad ka kinnitasid meie arvamust.
Mul on neljaastane taksikoer Sofi. Ma ei tea täpselt miks ma talle Sofi nimeks panin, aga kuidagi istus hästi. Kui mu vanem õde teada sai, et ma taksikutsikale Sofi nimeks panen, oli ta väga nördinud, sest tal oli plaanis oma tütrele Sofi nimeks panna. Sofi ka just F tähega, sest tema pesakond oli F pesakond. Ennem oli ta nimi Fatima, aga me tahtsime ära vahetada, sest see oleks muidu Dimkaks muutunud.
Mul oli merisiga Roosi, kes sai nime oma punaste silmade järgi. Ta oli väga rahuliku loomuga. Ükskord istus ta mu tädil süles pikka aega rahulikult, kui ta enda sülle võtsin, nägin, et ta oli terve hunniku junne mu tädi pükstele teinud. Teine merisiga kutsusime Karvapalliks, sest ta oli karvane rosett merisiga.
mul on kaks kassi ja koer. kassidel olid nimed juba pandud, kuna nad on tõuloomad. aga me natuke tegime need suupärasemaks. minu ühele kassile meeldib surnut mängida, et süüa saada. koeraga oli nii, et alguses mu ema lihtsalt mõtles koerast. siis hakkas ta mulle erinevate kutsikate pilte ja kuulutusi. siis läksime vaatama ja nii ta läks. nime sai ta nii, et ema tahtis panna ühe nime mina pakkuin teise ja issi sai ka ühe. mu koeral on kolm nime, aga me kutsume teda selle nime järgi mille mina mõtlesin
Mul on berni karjakoer Maša, kes sai nime teiselt perelt, kus ta kuni ühe aastaseks saamist elas. Kar, mu teine koer, kes on väike põrisev norwichi terjer sai oma nime enda algse eriti pika nimede rodu vimmasest nimest Karlsonist.
Mul on koer Triinu. Ta on oma pesakonna kõige väiksem kutsikas ja teda juba oma kennelis hakati kutsuma Lepatriinuks. Kui ta meile koju jõudis, ei teadnud, mis me talle nimeks paneme ja see oligi kõige sobivam variant võtta lepatriinust triinu ja panna see talle nimeks. Kui Triinu oli kutsikas olid tal väga teravad hambad ja ta hammustas ühel vanal koeral keelde augu eht Triinu sai vanast ja suurest koerast juba nooruspõlves jagu.
Hetkel on mul kaks kassi ja kaks koera. Meie perel on halb komme oma kasse mitte nimetada, seetõttu on meie valge kass nimetu. Mõtlesime panna talle nimeks Pärl, Kreem, või Pilveke, kuid kutsume teda siiski vaid "valgeks kassiks". Kollast kassi kutsume me vahel harva Kõtuks. Taksikoera nimi on Sõõrik, selle nime panid talle ta eelmised omanikud, ja kuldse retriiveri nimi on Lux. Tema sai oma nime pesumasina pealt. Minu kõige esimene lemmikloom oli must kass Pussi, tema järel koer Kutsi, "hall kass" ja must kass Tondu. Meil on olnud ka papagoid, ühte kutsusime Nähtamatuks, sest ta oli seinaga sama värvi, ja tšintšillad Tšintšu, Kiku ja Lilli Vanilli. Madagaskari prussakaid, kes meil paar aastat tagasi olid, me ei nimetanud.
mul on küülik, ta on saamas 8-aastaseks. kui ma ta sain, siis autos teel koju, hoidsin ma teda käes ja siis lihtsalt pakkusin esimese nime ja selleks oli Robi, ja sealt alates ongi tema nimeks Robi. mäletan seda, et mõned päevad peale tema saamist olin ma kodus ja ma ei julgenud teda sülle võtta. ja ükskord kui ma ta lasin tuppa lahti jooksma siis ta tuli ise mulle sülle ja ma mäletan, et ma kutsusin ruttu ema, et ta tuleks vaatama.
Mul on praegu koer kelle nimi on Khloe, see nimi meeldis mulle kohe kui seda nägin/kuulsin. Väike roll oli ka telesaatel kus minu lemmiknäitleja mängib.
Mul on koer Rocco. Kui ma ta endale sain postitasin facebookis rahvusvahelisse itaalia väikehurtade ajajoonele temast pildi tekstiga: "What should I name him?". See postitus sai üle 500 meeldimise ja lugematuid nimepakkumisi. Sealt valisin väja Rocco.
Mul on kaks kassi: Karla II, ja Käbi. Käbit hüüame Käpsuks. Nimi Karla sai pandud talle kuna minu vanaema juures oli kunagi üks kass ja talle oli nime vaja ja siis pakkus minu vanavanaema nime Karla. See nimi oli mu vanavanaema lemmik nimi ja me panime ta auks oma kassile nimeks Karla. Mul oli kunagi veel üks kass kelle nimeks oli samuti Karla I. See on meie peres juba nagu traditsioon, et vähemalt ühe kassi nimi oleks Karla. Praegu on meie kassi nimeks Karla II. Karla II on pandud just seetõttu, et nimi oleks kuninglikum.