Oli koer, enam pole. Oli kass, nüüd on teine kass, kel nimeks Pepe, kuid kahjuks ma ei tea ta nime päritolu, ilmselt päris juhuslik, arvestades, et mu väike õeraas selle valis. Iga päev on Pepega selline huvitav lugu, et ta tuleb mu aknalauale ja vaatab süvenenult kauguses paistvaid puid, linde, maju ja inimesi. Kas näeb ta seal oma kättesaamatut vabadust või otsib mõnd kärbest, kellest saaks lõbusa mänguasja?
Mul on Bernhardiin, kelle nimi on Morris. Nimi tulenes ühest telesarjast, kus oli samuti see koeranimeks. Temaga on palju meenutada. Üks selline naljakam juhtum on selline, et kord üritas meie majja keegi sisse öösel murda. Pererahvas ärkas ukse taga kopsimise peale üles, aga ainuke kes magas nagu plüüsist mänguasi, oli meie armas 90 kilone koer, kes teist nägugi ei teinud. Irooniline on see, et aia peal oli koerasilt "siin valvan mina".
kass põrra .tema nime mõtles välja minu isa. Temaga on tore kui ma olin väik sIis mul kukkus piima tass ümber ja põrand oli piimane ja ta hakkas selt jooma ja mina kas .
minul on kaks koera üks on väiksem teine suurem. mul juhtus väiksemaga selline lugu et kuna ma kardan ämblike väga siis ma kutsusin ta ja ta hakkas seda sööma ja mina jooksin ära teise tuppa aga tema tuli selle ämblikuga minu juurde. Ta nimi Donna ta sai nime minu järgi.
Mul on kass nimega Olaf. Lugu oli temaga nii ,et vanemad mõtlesid võtta looma ja kuna mu sõbra kass oli just kiisupojad teinud ja neid hakati ära andma sain ma endale kassi. Olafiga oli nime leidmine päris huvitav me mõtlesime perega aga midagi ei tulnud pähe. Järgmine päev ärkas mu isa ülesse ja ütles Kassi nimeks saab Olaf nii oliga. Paari kuu pärast avastas mu ema ,et Olaf keda arvasime ,et ta on isane tuli välja ,et on hoopis emane.Nime jätsime samaks kuna kui kassi on juba nii kaua nii kutsutud siis nii ka jääb. Suvel minu sünnipäeva paiku ehk enne 20 augustit sünnitas ta neli kassipoega 3 isast ühe emase.