Mul on koer Blanche - (prantsuse k. valge) kuigi on rohkem vastupidi. Tema sai oma nime teadmata kombel, ta on lihtsalt Blanche nägu. Temaga on selline probleem, et ta on muidu emane koer ja kuna ta on oma aias kinni, siis leiab ta koguaeg väljapääsu, kuidas üle 2 m aia saada. Väiksest peast ta ronis nagu orav üle aia, küll aia alt ja pealt, muugib kuidagi aia ukse lahti. Närib traataeda auke jne. Ta on väga nutikas koer. Samuti on mul lumivalge kass Blacky - (ingl. k. must...).
Koer Niru, me võtsime ta tänavalt ja ta nägi väga niru välja, kuigi enam ta ei ole nii niru on ta nimi ikkagi Niru. Kass Eedelweiss toodi meile siis, kui mu ema reisil oli ja kui me talle helistasime ja ütlesime, et meil on nüüd pisitilluke kiisupoeg ja valget värvi, oli ema alpides ja Eedelweiss on lilleke alpides. Viirpapagoi Flynn sai omale nime "Kodus ja võõrsil" tegelasest, sest viirukad on Austraaliast pärit, teise viiruka nimi on Dan, sest minu kõige lemmikuma meeskuulsuse nimi on Danny.
Mul on koer ja kass, koera nimi on Dora, tuleb tema pikast nimest Minodora, mis pärandati talle Hiina kuninglikust perest ning kass Elisabeth, sest emale meeldis selline nimi, nad ei salli üksteist ning koeraga on juhtunud palju õnnetusi kassi tagaajamise käigus.
Mul on kass. Ta sai oma nime selle järgi, et esimesel päeval ajas ta SAKU õllepudeli ümber. Sellest ajast ongi ta nimi Saku. Kuna mu kass on alles noor, mängib ta palju. Kord hüppas ta mänguhoos raamaturiiulile, mis selle tagajärjel ümber kukkus.
Mul on koer: Iiri punane setter Saara (õige nimi on Fuld Cef Dreams Culian Salsa). Teda kutsuti sünnist peale Saaraks. Alguses ta oli Väike-Saara, sest ta oli kõige väiksem ja ulakam. Kui me teda vanematega vaatama läksime, siis ta pissis mu jope täis. See oli päris nunnukas.
Jah, mul on juba umbes poolteist aastat must saksa lambakoer Alta. Ta on piirivalve koer (mu isa töötab piirivalves) ja sealt ta oma nime sai, nagu tehakse, et tervele pesakonnale pannakse ühe tähega nimed. Erilisi seiku temaga pole olnud.
Meil kodus on palju lemmikloomi. Nt koer Riks. Ta on madal koer, kuid eriline pikk karvkate, mis tekib aastaga. Selle nime pani talle mu onutütar, sest meil oli enne koer REKS, siis nüüd tuli Riks. Ta on hästi armas ja tark koer ning jumaldab õunu. Mitte söömise poolest (kuid sööb ka neid), kuid talle meeldib, kui keegi viskab õunu talle, et ta saaks neid ära tuua. Ta jumaldab neid nii väga, et ta on nõus ujuma minna, et õuna kätte saada.
Kiisu, Suslik, Tema Kuninglik Kõrgeausus Kiisu Kiss-Kiss Susannah I Käger
Minu lemmikloomaks kodus on kass, kelle nimi on Tema Kuninglik Kõrgeausus Kiisu Kiss-Kiss Susannah I Käger. Nii pikalt me teda aga eriti ei kutsu. Kutsume kas Kiisuks või Suslikuks, sest ta suudab alati millegagi hakkama saada. Midagi naljakat temaga seoses hetkel meelde ei tule, aga huvitavat on temas ikkagi midagi, nt ta küsib süüa, teeb ise uksi lahti ja on just kui koera eest - kui keegi liiga teeb või karjub kellegi peale, siis ta läheb kallale liiga tegijale.
Mul on hetkel neli kassi ja üks koer. Nimed pani neile ema. Üks kassidest on kurt, aga ta suutis seda kahe aastaseks saamiseni varjata, siis tuli alles välja.
Minu lemmikloomad on koerad, aga kõik väikesed multikategelased on armsad, nagu Puhh, Iah, Notsu, Tiiger - need on saanud oma nime "Karupoeg Puhhi" raamatust. Üks kord läks Puhh Jänese juurde ja jäi ta ukse sisse kinni.
Mul on kodus kass, ta nimi on Sleeper ning selle pani talle minu õde, kuna ta magas kogu aeg. Me võtsime ta endale, kui üks väike tüdruk leidis ta metsast. Kui me ta alguses oma koju tõime, siis ta ei julgenud mitte kuskile minna. Ta istus ainult köögis laua all, sest ta kartis kõike. Ta on hästi armas. Igal õhtul, kui ma lähen magama, siis ta jookseb mulle järele ja tuleb koos minuga magama.