Mul on oma lemmikloom. Ta nimi on Jerry ning mulle tundub, et ta on maailma suurim pahandusetegija. Algusaastatel olid enamus meie pere kingi koridorist kadunud ning neid võis leida tema kohast. Tihti kaovad ka lauaäärele unustatud kommid. Nime sai ta meie eelmise koera järgi ning usun ka, et minu järgmine koer kannab sama nime.
Päris lemmikooma ei ole, aga see eest on mul väga armas taksikoer. Ta sai oma nime oma eelmiselt perekonnalt, kelle käest me ostsime. Nimeks Reks. Kuigi Reks on suure koera nimi, ei muutnud me ta nime ära. Ta on meil väga tubli jahikoer. Reks käib palju isaga metsas ja ükskord oligi nii, kui nad läksid metsa ja Reks nägi metsas lambaid. Ta läks kohe lammaste juurde, et vaadata, kes nad sellised on. Muidugi alguses oli ta julge, kuid pärast tuli lambaid aina juurde ja juurde. Siis ta hakkas kartma. Lambad piirasid ta ümber. Ta ei saanud enam lammaste juurest ära. Siis ta hakkas haukuma ja lambad ehmatasid ja jooksid minema.
Mul on isegi mitu lemmiklooma, aga kõige lemmikum on hobune, kuigi mul teda ei ole. Mul ei ole kodus ühtegi looma, kunagi oli hamster. Ta elas nii vähest aega ja peale seda ei ole võtnud ühtegi looma. Ma mäletan, et onu pani talle nimeks Minsu. Ükskord koju minnes leidsin, et hamster ei ela enam, ma olin järgmisel päeval koolis väga kurb, sest miskipärast elas ta ülivähe aega.
Jah, mul on lemmikloom koer Norman. Võibolla on ta enda nime saanud kui mingi vallutaja, sest ta sarnaneb sellele väga palju. Tihti meeldib talle uusi künkaid avastada ja olla kõiges esimene.
Mul ei ole kodus lemmiklooma, kuid minu vanaema juures on kass, keda kutsutakse Triibuks. Ta sai oma nime tänu sellele, et ta karvkate on triibuline. Üks hästi vahva lugu. Olin vanaema juures, istusin kassiga köögis ja Triibu ronis mulle sülle. Järsku keegi astus uksest sisse ja Triibu hakkas urisema nagu koer.
Mul oli kunagi hamster. Ta nimeks oli Ruudi. Selle mõtles välja vist mu ema. Ma olin siis väike ja tõin ta salaja koju. Emal ei jäänud muud üle kui ta jätta.
Mul on kodus kalad, neile küll nime ei ole keegi pannud. Kassile on küll nimi pandud - Linnu. Ma ei tea kust see nimi tulnud on, sest varem oli mu kass venna ja ta elukaaslase oma, aga siis kolisid nad Tallinna ja kuna ta on õuekass, siis otsustati, et kass jääb Viljandi. Minu kassiga on juhtunud päris palju. Näiteks ükskord kui mu kass oli väljas, kadus ta mitmeks päevaks ära, aga kui ma läksin vennale külla ja kutsusin teda, siis kuulsin kräunumist ja vaatasin, et Linnu jookseb, ise lonkab tagumist käppa. Ta ei suutnud isegi trepist üles minna. Võtsin ta sülle ning viisin ta tuppa, kui maha panin ta, oli mul jope veidike verine. Järgmine päev viisime ta arsti juurde ja tal avastati kuuliauk kintsus. Meile anti valida, kas ta pannakse magama või tehakse operatsioon. See oli paras šokk meile. Kuna olid jõulud, oli peres rahaga veidike probleeme, kuid arst oli mõistev ja lubas meile, et ta teeb kassile operatsiooni ära, aga maksame hiljem. Vend pidi oma passi tagatiseks andma. Lugusid mu kassiga on veel ja veel. Kuid see oli kõige tähtsam ja šokeerivam.
Mul ei ole kodus kunagi ühtegi looma olnud ja üldjuhul mulle ei meeldi ka loomad - nad on räpased, kasimatud ja kasvatamatud. Lisaks sellele olen ma nagunii karvade suhtes allergiline.
Lemmikloom on kass ja tema nimi on Kity. Suvel saab ta 3 aastaseks. Nime pani sellepärast sellise, sest ma olen ammu tahtnud kassi ja siis mõtlesin, et panen Kity. Ma mäletan, et kui ema ta koju tõi, oli ta siis paari kuu vanune ja ta kartis kohutavalt. Natuke oli metsik ka. Igatahes algul ta ei lasknud kedagi oma ligi.
Maal kunagi oli meil palju loomi, nüüd aint üks koer, keda me kutsume Täpiks, kuna tal on üleni must karv ja üks valge laik esijalgadest natuke üleval pool.
Ma olin kümne aastane ja sain sünnipäevaks endale pärsia tõugu kassipoja. Kuna kassipoeg oli niiöelda kuninglikku tõugu, panime talle Inglise kuninganna Elisabethi auks nime Elisabeth. Lühemalt kutsume teda Liisuks. Praeguseks on ta 8-aastane ja ma ei kujuta oma elu ette ilma teda nähes, kui ma hommikuti tõusen.
Minu lemmikloomaks on kass. Minu kass Mustik. Ta on üleni süsimust. Sellepärast tal selline nimi ongi. Hetkel on ta 9-aastane. Tal pole kordagi naiskassiga kokkupuuteid olnud. Oleme ausad, minu armas kiisu on kiimas. Ta on väga kuri ning ülbe. Hellitada ja mängida temaga ei saa. Kord hammustas ta mu klassiõe jalga nii hullusti, et pidi õmblema minema.
Mul on kodus kass - Prints. Me võtsime ta siis, kui ma olin 10-aastane, ta oli mu esimene lemmikloom. Me saime ta naabritelt, kuna nende kass oli just kiisud ilmale toonud. Panime talle nimeks Prints, kuna ta on isane ja täiesti lumivalge. Arvasime, et see nimi sobiks talle.
Lemmikloomi mul pole. Kord aga ostsin oma taskuraha eest kaks hamstrit, kes said nimed filmist. Jack ja Max. Vanaema juurde võtsin ma kord puuri närilistega kaasa. Valgel hamstril aga õnnestus põgeneda ning kuskilt august sai ta ahjulõõri, kus ta 3 päeva ringi tatsas. Hommikuti olid väikesed mustad käpajäljed põrandal. Halliks värvunud hamster ronis aga varsti oma puuri tagasi.
Mul on kodus kass, nime pani talle vend. Esimene lugu, mis mulle kassiga seoses meenub, on see, kui ta korraliku junni mulle padja peale lasi. Kassi nimi on Murri, aga kõik ütlevad talle lihtsalt kass.
Minul on toaküülik Chilly. Oma nime sai ta minu lemmikbändi Red Hot Chilly Peppersi järgi. Chilly on hästi vahva jänks, kud vahel kipub ka pahandusi tegema. Näiteks ühel hommikul avastasin, et telekast ei tule ühtegi kanalit, ainult suur sahin. Lõpuks aga nägin, et Chilly oli selle juhtme, tänu millele kanaleid näeb, läbi närinud.