Merisiga, Otto-Triin. Nimi tuli nii, et kui me ta poest ostsime, öeldi, et on poiss ja siis autoga siga koju viies küsis ema mitu korda, mis nimeks saab. Vastasin oota mitu korda ja siis ema ütles Otto jah.. ja nii saigi siga nime Otto.. Hiljem tuli välja, et siga on ikkagi emane ja siis ütles isa, et paneme lihtsalt Triin lõppu ja nii sai siga omale nimeks Otto-Triin. Enamjaolt tulevad meelde lood, kus siga pahandust on teinud ehk juthtmeid närinud ja muidu palju ruianud.
Praegu on mul kodus kass, tema nimi on Killu. Ta on tänavakass ning me saime ta siis, kui ta oli umbes mõne nädala vanune. Ta oli alguses väga väeti, kuid pärast pikaajalist ravikuuri sai ta terveks ning hakkas mängima. Nime sai ta sellest, kui Killu juba mängis meiega ning talle meeldis mu õde ehmatada kui ta ümber nurga kõndis. Ma olin siis alles 8 aastane ning nähes kuidas ta õde ehmatas, hüpates talle nii öelda kallale, mõtlesin ma , et ta on alles Killer, aga kuna ta on emane kass, siis vanemad arvasid, et see päris ei sobi ning kujunes välja Killu.
Mul olid kunagi kääbushamstrid, kes olid kull naissoost, kuid kuna mulle meeldisid nimed Bosse ja Lasse tänu lastefilmidele, siis otsustasin ma neile hoopis poiste nimed panna. Minu ühe kassi nimi oli Toomas ning see nimi oli tal juba siis kui me ta ostsime ning mõtlesime, et las ta siis olla selline. Teise kassi nimi on Sofia ning selle nime valiisn mina talle. Soovisin et nimes oleks kindlkasti s täht sees, sest kassidel võiks vist olla nii (reageerivad ehk s tähele paremini).
Minu lemmikloom on armas pärsia kiisu Nöpsi. Nöpsi sai oma nime pärsia kassidele iseloomuliku lömmis näo ja nöbinina järgi.
Kõige naljakam asi Nöpsi juures on see, et kui temaga mängida, siis ta ei aja taga ega mängi objekti endaga, vaid selle varjuga. Tihti hakkab ta taga ajama ka näiteks oma saba varju.
Mul on kaks kassi. Brunal oli nimi juba olemas, kui ta meie juurde elama tuli. Niblikule panin mina nime, see nimi oli mul ammu peas olnud, kutsusin sellega oma väikest sugulast.
Kunagi oli kuldkala, aga kui vanemad reisile läksid, siis ma ei teadnud, et mina pean talle süüa andma ja ta suri ära.
Mul on kass, tema nimi on Miisu Kasukas. Esimene nimi selle pärast, et ta on kass ja Kasukas, sest issi tegi kassi tulekul alguses nalja, et kui kass ei meeldi, siis teeme tast kasuka.
Koer Freddy. Nime sai selle järgi, et paberil tema ametlik nimi oli 4-nimeline ning kõik nimed algasid F-tähega ning mõtlesime, et hüüdnimi võiks samuti olla F-tähega ning sisaldada R-tähte, kuna siis pidid koerad paremini nime omaks võtma ja sellele reageerima. Kuna sain ta endale sünnipäevaks, siis võisin valida ise nime ja kuskilt tuli pähe Freddy.
Mul oli kunagi jänes, kuid enam mitte. Ta nimi oli Juss ja nime panime me talle Jussikese järgi. Mäletan, et ükskord ta kadus suvel aiast ära ja siis suur osa suguvõsast otsisid teda mööda Väike-Maarjat kuni me leidsime ta lõpuks naaberaia juurest, kus too oli vastastiku naabri koeraga.
Jah, mul on kass. Tema nimi on Miki. Kui ma ta sain, siis küsis mu ema, et mis ma talle nimeks tahan panna. Ma ei osanud alguses öelda. Seejärel hakkas mu ema nimesid pakkuma ning kuna ma olin päris väike, olin ma nõus esimese ettejuhtuva nimega, milleks oli Miki.
Kass nimega Perrie. Ta on Briti lühikarvaline ja seetõttu peab olema ka uhkem nimi ja Perrie on tegelikult bändi Little Mix laulja nimi (Perrie Edwards) ja sealt tuli ka kassile nimi.
Mul oli kass nimega Lotta. Mina ja mu pere mõtlesime nimede peale ja kellelegi meist tuli keelele nimi Lotte, aga kuna selline nimi oli juba Leiutajateküla tegelasel, kes on koer, siis muutsime natuke kirjapilti ja panime nimeks Lotta.
Mul on koer, Cavalier King Charles Spanjel'i tõugu. Tema nimi on Britta.
Nime panin talle mina kunagise teleseriaali "Hajameelselt abielus" tegelaskuju järgi.
Mul on väga palju toredaid lugusid temaga seoses, kuid mulle meeldiks need oma pere keskele jätta. Mu koer on minu jaoks üks väga eriline pereliige.
Lotte, ema pakkus sellise nime välja ja kõigile meeldis see. Lugude peale mõeldes tuleb kohe meelde, kui käsime suvel Narva-Jõesuu ja siis käisime meres ujumas ning kuidas Lotte läks liivale end püherdama ja sai üleni liivaseks.
Mul on kaks kassi, Miss Sniper Boomer Antymon ja Patrick Batman Aladeen. Nimed on pikad, kutusme tegelikult pigem lihtsalt Snapu ja Pätu, kuid tulid õe ja minu pikal vaidlusel. Snapu saime me õe endiselt poisssõbralt, kelle kass sai kassipojad, algselt arvasime, et tegu on isasloomaga, kuid selgus, et oli ikkagi kassipreili, miks ka "Miss" tema nime ette sai. Patrick on musta värvi ning ehk ta teine nimi Batman on sellega natukene seotud, Aladeen oli parajasti ühes filmis "The Dictator" naljakas tegelane. Kui Snapu väiksem oli, siis talle meeldis väga tihti maja alla peitu pugeda ja õhutusavades turnida, algselt oli plaan ta kodukassiks jätta, ehk kui ta esimest korda välja lippas, siis oli päris suur mure ja tagaajamine. Praegu on ta juba vanem kass veidi, kuid siiski seikleb ja mängib, peres olen ta lemmik ning ta tuleb iga öö minu kõrvale magama. Patrick on Snapu järeltulija ning ka talle meeldib mängida, samas on ta veidi iseseisvam ja aktiivsem. Kunagi kui ta kassipoeg oli, istus mu sõber talle kogemata peale, mistõttu pidime talle päris pikalt mingit rohtu süstima, et ta ikka normaalselt korda saaks.