Mul on koer nimega Bella, kes on juba suhteliselt vana. Nime panin talle mina ning see tuli ühest raamatust, mida lugesin. Seal oli printsess nimega Bella ja nii sai mu koergi endale sellise printsesliku nime. Nooremana tegelesin temaga rohkem. Käisin õues, mängisin jne. Nüüd aga olen ta n-ö unarusse jätnud. See on ka tingitud sellest, et ta elab nüüd vanavanemate juures, kust meie veidi aega tagasi ära kolisime. Bella jäi aga vanaemale-vanaisale seltsiks. Temaga on kindlasti palju mälestusväärseid seikasid olnud, kuid kõige meenutavam on üks talvine juhtum, mis Bellaga toimus. Oli talv. See oli umbes, siis kui ma olin viie-kuue aastane, ehk siis pea kümme aastat tagasi. Ma olin inspiratsiooni saanud jõuludest ning põhjapõder Rudolfist ja nii otsustasin minagi, et pean leidma endale ühe sobiva põhjapõdra. Nii istusin kelgu peale ning rakendasin oma koera selle ette. Panin talle kelgunööri ümber keha ning käskisin sõita hakata. Sel ajal oli Bella veel väga noor ning energiline koer, see pärast startis ta meeletu kiirusega paigast ja hakkas pöörase kiirusega suvalisse suunda sõitma. Mina kiljudes kelgu peal, tiirutasime nii kaua, kuni Bella ühte kassi nägi ning selle järgi liduma hakkas. Mina lõpetasin kraavis, kelk peapeal ning muhk peas. Peale seda juhtumit, pole enam püüdnud põhjapõtradega sõita. Mul on ka teine koduloom, kes on tegelikult mu õe oma. See on jänes Pätu. Temaga ei tegele ma üldse. Selleks on ema ja õde. Ega ma eriline kodulooma fänn pole, eriti ei meeldi mulle kassid ega närilised. Koerad on aga lemmikud. Suureks saades ostan endale chiuaua ning panen talle nimeks Gucci, see on kindel!