Mul oli kunagi jänes. Ta nimi oli Jasper. Ta sai nime ühe jutu järgi - Jesper, Jasper ja Joonatan. Ma seda lugu ainult täpselt ei mäleta. Ta oli väga armas jänes. Halli tooniga. Talle meeldis väga ringi joosta toas. Vahest tuli, hüppas diivanile ja puges sulle kaissu. See oli minu arust hästi armas. Ta oli väga uudishimulik. Kahjuks jäi ta haigeks, et ta enam piinlema ei peaks, panime ta magama. See toimus 11 september. Kõigile tuntud päev. Kusjuures see on ka mu ema sünnipäev. Matsime ta vanatädi juurde aia taha metsa äärde. Hea poiss oli see Jasper.