Mul oli lemmikloomaks kord koer, keda enam pole minuga. Ta nimi oli Rex. Selle nime pani talle mu vanaema, sest tema eelmine koer oli ka Rex.
Rex oli kõige truum sõber ja koduvalvur, keda iga laps tahta oleks soovinud. Sain hoolitseda tema eest pidevalt. Talvel onu pani koera kelgu ette ning ta vedas minu onulast.
Nimed on täiesti teisejärgulised, pigem ainult selleks, et neid arusaadavalt kutsuda (nt koera puhul) Kuid kassi nime ta ise ei tunnista ning seda me väga ei kasutagi. Tal on vist täiesti suva, sest reageerib oma nimetusele "kass".
Kuid mul oli kunagi koduküülik, kelle nimeks oli Jette ning see nimi hakkas mulle meeldima pärast seda, kui sain teada, et "Võta või jäta" saates oli ühe kõige arukama kohvrihoidja neiu nimi just see.