Mul on koer Täki ja oli ka kass Kity, kuid ta suri aasta eest. Täki on väike valge koer mustade laikudega ning hästi karvane. Me oleme temaga ühevanused, tema on ainult kolm kuud vanem. Suvel saab 14 juba. Ma olen ta üle väga uhke, kuna ta on nii vana ning maiesteetlik. Ta on küll väga vana, kuid ta on nii elurõõmus ning rüblik. Ülilahe koer!!!! :d xd!!!!! Temaga koos on nii palju lugusid, et isegi 84-leheküljelisest kaustikust jääb väheks ja kümme pastakat puudu! Aga parim on see, kuigi ta on nii väike, on ta kaitsnud meid endast kolm korda suuremate koerte eest! Täielik rezpekt!!!
Hetkel mul on kass. Ta nimi on Nurr. Ta on kollast ja valget värvi (kollakad-oranzikad triibud), ta on nelja-aastane isane kass. Ta ei ole tõukass. Siin on Nurr kahe-aastane (lisatud pilt) (pilti tagasi ei taha!) Ühel suvepäeval (neli aastat tagasi) istusin ma oma hoovis õuetoolide peal. Äkki nägin ma, et naabrikoerad on mingi väikese valge asjanduse juures ja purevad seda. Ma sain aru, et see on vist kass. Ma läksin sinna ja nägin, et see oli imearmas väike kassipoeg, keda nad puresid! Loomulikult võtsin ma ta kohe maast ära ja panin ta oma dressipluusi hõlma alla ja ajasin koerad minema. Siis läksin ma tuppa. Alguses ei julgenud ma kassipoega isale ja emale näidata ja ma näitasin teda oma kahele õele. Nemad loomulikult olid väga pöördes, kuna ta oli üliarmas! Siis ma lõpuks küsisin vanematelt, et kas ma võin ta endale jätta, nad lubasid. Siis ma pidin talle nime panema. Ma olin siis kümne aastane. Meie eelmine kass oli just ära surnud, ta nimi oli Pepe. Sel hetkel ma arvasin, et mis nimi see Pepe on ja ma mõtlesin, et kuna mul on võimalus nüüd kassile nimi panna, panen ma hästi tavalise ja kassiliku nime! Nii ma paningi talle nimeks Nurr. Tagantjärgi mõeldes oleks võinud talle huvitavama nime panna, aga mis tehtud, see tehtud! :) Ma ei kahetse kunagi, et ma ta elu päästsin ja ta endale võtsin! :)
Mu lemmikloom on koer, ta nimi on Rommi. Ta sai oma nime ühelt ema tuttavalt, kelle nimi oli ka Rommi. Rommile meeldib kõrgel olla ja alati, kui keegi tänavalt tuleb, hüppab ta oma kuudi katusele ja siis on ta nii kõrgel, et näeb vabalt tänavale.
Jah on. Ta nimi on Robi ja ta on kass. Kui me ta saime, siis oli teleris film Robinson Crusoe. Selle järgi ta omale nime saigi. Kui me ta saime, läksime me ujuma. Kass tahtis järgi tulla, aga me tulime enne veest välja, kui ta seda teha jõudis.
Mul oli üks meganunnu hamstu, kes kahjuks suri paar päeva tagasi. :’( tema nimi oli Tupsu. Kui aus olla, siis ma ei teagi, kust ta võis oma nime saada. Ma mäletan, et talle meeldis hirmsasti puuri laes rippuda. See oli vist tema lemmikpaik. Ja siis meeldis talle veel öösiti mind segada ja rattaga joosta, mis kolises hirmsasti. Need asjad võisid mind segada, aga ma tahaks teda tagasi!
Mul on üks lemmikloom. Koer nimega Miki. Ta on viis aastat vana ja ta on krants. Muidu on kihvt koer, aga kipub mõnikord autosi taga ajama. Tema nime pani talle mu suurem vend ja on arvatavasti tulnud sõnast "Miki hiir". Lugusi suht pole, iga kord, kui keegi õue läheb, läheb ta nii lolliks, et hakkab mööda maja ringi jooksma ning kui välja saab, siis jookseb edasi-tagasi ja haugub.
Minu lemmikloom on koer. Tema nimi on Simba. Ta sai enda nime multikast, ühe koera nimi oli Simba ja minu koer on väga tema moodi, selle järgi saigi ta endale nime.
Mul on kaks hamstrit ja koer. Koera nimi on Pätu =) Nime ta sai selle järgi, et ta tegi absoluutselt kogu aeg pahandust, teeb siiamaani tegelt. Aga ta on nii armas, ma ei vahetaks teda ühegi koera vastu! Mul olid ka kaks kodutut kassipoega, kes on nüüd kahjuks kadunud! =( nendega mul meenub ainult see, et kui nad öössel kräunuma hakkasid, siis nad tahtsid süüa... Vahel ma ei saanudki magada. Aga nad olid nii nunnud! Nad olid metsikud kassipojad ja nad olid nii väikesed, et nad vahel susisesid kastinurgas, omal polnud hambaidki suus! w)! =( (=