Väike krants Pätu. Nime sai sellest, et tegi palju pättusi: juba kutsikana ronis osavalt üle aia ja õppis põgenema (ja tagasi tulema) ükskõik, kui kindlast aiast. Kui keegi ei vaata, sööb trepikojas meie toitu.
Mul on taksikoer (tüdruk) Layma. Kahjuks ei tea, kuidas talle nimi pandi, kuid jätsime talle sama nime, mis tal võttes oli. Mäletan, kuidas Laymale järgi minnes ta mulle kohe autos sülle pissis ja õhtul koju jõudes ei tahtnud ma magama minna, sest tahtsin temaga kogu aeg koos olla.
Minu koera nimi on Christopher Robin, kutsume teda Robiks. Tegelikult tahtsin koera nimeks lihtsalt Robi panna, kuid kuna ta on Cavalier King Charles spanjel, arvasin, et ka täisnimi peab olema veidi kuninglikum.
Minul on kolm kodulooma. Koer Marta, kass Juuli ja jänes Elli. Juuli sai oma nime, sest mulle meeldis nii ja Martale pakkus isa nime, sest see oli tema vanaema oma. Elli nime pani minu õde.
Lugusid nende loomadega on palju, kuid enamasti ma naeran neid, sest nad ei saa keegi omavahel hästi läbi, kuid õhtu lõppedes on nad ikka kõik koos üksteisel kaisus diivanil magamas.
Saime just paar päeva tagasi uue lemmiklooma Tommy. Ta on kääbusküülik, kes on väga energiline ja kiire, kuid samas on teda hea kaisutada. Nimeks on tal Tommy, kuigi ta on naissoost. Nimelt sellepärast, et olime algselt arvestanud, et tahame meessoost küülikut ning valisime nime ühe riidebrändi (Tommy Hilfiger) järgi. Siis aga leidsime internetist väga sobiva küüliku koos puuriga ning hea hinnaga, kuid pidime leppima, et ta on emane. Nime jätsime aga ikka samaks.
Mul ei ole kahjuks lemmiklooma, aga mu onul on koer nimega Afro. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, aga see eksitab vahest inimesi. Millegipärast arvatakse, et ta on poiss, aga ta on tüdruk. Ta on hästi armas ja kui ta Tartus vanaema juures on ja ma üksi mingis toas istun, uks peaaegu kinni, siis ta alati tuleb, pistab nina ukse vahelt läbi ja piilub.
Koer- valides välja ning nähes tema pikka nime, valisimegi tema algse esimese nime välja.
Valisime ta välja, kuna väiksena olid tal lontis kõrvad ning ronis üle teiste kutsikate, et ikka me tema välja valiks. :)
Vennal on kalad, tema on ka pannud neile mõnele nimed. Nad on saanud oma nimed oma iseloomu ja välimuse pärast. Nt Triibu- kala kellel on kõhu peal üks triip, Hallu- kuna ta on halli värvi ja Välk- kala kes on hästi energiline ja kiire.
Meil oli kunagi koer nimega Robi ning me tahtsime veel ühte koera. Kui talle hakati nime panema, siis sai selleks Bobi, sest kunagi oli üks saade, kus olid kaks sõpra nimedega Robi ja Bobi.
Mul on kass nimega Kiti Roosiõis. Tema eesnime panin ma väiksena eelmise kassi järgi ja teise nime tema ilusa välimuse pärast ning nime, mis kõlaks ilusti. Mäletan kui olin väiksena üksinda kodus ja kassi olime me alles hiljuti endale võtnud. Ma otsisin teda korterist pool päeva ja hakkasin isegi nutma, kartes, et olen ta kuhugi ära kaotanud või siis lipsas ta kogemata õue. Hilja õhtul kui vanemad juba kodus olid ja ma üks hetk
juhuslikult kööki prügi läksin prügikasti viima, leidsin ta kapist prügikasti taga magamast. Kergendus oli oi, kui suur...
Koera võtsime varjupaigast ning seal pandi talle nimi, millega kutsume teda ka praegu. Teine koer sai nime Mike Tysoni järgi - Tyson.
Koerad on väga toredad ja nendega lugusi on liiga palju.
Minu kassi nimi oli Minni. Ta on saanud selle niimoodi, et kui ma olin umbes 2-3 astane, siis ma olin teda näinud ning öelnud esimese sõnana Minni, kuna ma vaatasin Miki Hiirt sellel ajal. Ma mäletan, kui ta oli suvel mu vanatädi juures, hüppas ta peenarte vahel ringi ning ma mõtlesin juba kauemat aega, mis ta teeb seal. Kui ma lähedale jõudsin, siis nägin, et ta oli seal koos rebase kutsikaga ning mängisid koos.
Mu koer sai nime kennelist, kust ta saime. Kord neelas ta virsikukivi tervelt alla (tal on komme igasuguseid veidraid asju süüa) ja see pani ta soole kinni. Päris hirmus, pingeline aeg oli.
Mul on lemmikloom, kass nimega Kessu. Nime me lihtsalt mõtlesime kohapeal välja, mitte midagi erilist. Lugusid on päris palju ütleksin. Kui me elasime veel Valga lähistel majas kolas Kessu väga tihti ringi, aga ta pidi alati pühapäeva õhtuks koju tulema, kui meie pere sõitis Tartu tööle. Aga ükskord pääses ta esmaspäeva hommikul välja, mis tõi kaasa selle, et minu isa pidi spetsiaalselt Tartust Valka sõitma, et teda otsita. Õnneks tuli ta välja. Kõige hullem lugu minu kassiga on see, kui mina ta peale kurjaks sain, et ta murdis maha ühe väikse nirgi. Muidugi Kessuga autos sõitmine on juba omaette kogemus, kui võttes arvesse, et ta vihkab autosi.
Mul on süsimusta värvi kass, kellel on kaela all üks valge laik. Kui me talle järgi läksime, siis oli minu parim sõbranna ja tema ema meiega kaasas. Kassipoega silmates ütles sõbranna ema, et sellele kiisule sobiks nimeks Täpi. Tollel ajal meeldis mulle see nimi nii väga, et kass saigi nimeks endale selle nime.
Mul on oma hobune. Ta nimi on pandud oma isa eesnime tähe järgi- nii käib see hobustel. Hüüdnimesi on tal 2- Oliiv ja Mustu. Oliiv on tulnud tema päris nimest Olivia ning Mustu tuli sellest, et ta on süsimusta värvi hobune. Lihtsalt lugusi on tohutult palju alates vabast ajast temaga veetes kuni võistluste situatsioonini välja
Mul ei ole enam lemmiklooma. Mul oli kunagi hamster ja ta nimi oli Nöpsu, kuna ma lihtsalt ei suutnud talle nime valida ja siis mu õde kutsus teda hellitavalt nii, hiljem jäi see ka tema nimeks. Kõige meeldejäävam lugu temast on kindlasti see, kui ta sai puurist välja. Ta oli öö otsa lahti, aga ta teadis täpselt, kus ma hoian tema toiduvarusid, ning ta vedas öö otsa endale diivani sahtlisse toitu ja pesitses seal, kuni me ta hommikul kinni püüdsime.
On. Koer Madonna, keda kutsume lihsalt Donnaks. Nime valisime talle demokraatlikul teel. Perekonnahääletus. Valida oli paljude nimede vahel, kuid Madonna jäi domineerivaks. Madonna tuli sõnast primadonna. Meie koer on küll krants, kuid näeb väga viisakas ja kuninglik välja. Mäletan, kui olin umbes 10-12 aastane. Donna oli siis ehk viiene. Alati kui ma hommikul kooli hakkasin kõndima, järgnes ta mulle. Justkui oleks Donna soovinud mind igal hommikul kooli saata. Umbes 100m enne koolimaja jätsime hüvasti ja ta läks iseseisvalt koju tagasi(koduni oli umbes 800m). Nii me kõndisime igapäevaselt koos kooli kuni põhikooli lõpuni.