Küsimus: Mis on maailma kõige väiksem asi?
|
Missuguseid salmikesi saadavad õpilased ja üliõpilased
üksteisele mobiili abil? Missuguseid mänge mängivad lapsed
õues, koolis ja kodus? Kas leedi Diana ja vennad Voitkad on
tänapäeva kangelased? Missuguseid vanasõnu ja mõistatusi
kasutab tänapäeva inimene? Mida arvata kettkirjadest, grafitist,
vaimudega suhtlemisest, kaartidega ennustamisest, kummitustest ja horoskoopidest,
sensitiividest ja imearstidest? Mida arvata sellest, et kunagi inimkonda
piinanud katk ja praegune aids on esile toonud samalaadseid rahvajutte?
Miks põhjustavad katastroofid ja õnnetused tänapäeval
kuulujutte, nalju, mõistatusi ja usundilisi jutte? Miks ja kuidas
me tähistame valentinipäeva? Jne, jne, jne...
Folkloor on omamoodi kirjutamata ajalugu. Tema kaudu saab uurida, mida
inimesed tunnevad, kuidas mõtlevad, mida usuvad, missugused tavad
ja kombed neile olulised on ja millest nad kinni peavad, mis neile lõbu
pakub; missuguseid laule nad laulavad, missuguseid jutte nad räägivad;
missuguseid hirme nad tunnevad.
Tänapäeva pärimus seob ühte inimajaloos püsivana säilinud elemendid (osa perekondlikke, soo- ja sugulussuhteid) ja need ühiskonnas välja kujunenud tavad, mis on läbi teinud märkimisväärsed muutused (nt pulma-, matuse-, sünnikombestik jms).
Meie ajal elab üle poole rahvastikust linnades. Linnakultuuris enamasti puudub paikkondlik eripära. Tänapäeval on folkloori levikul olulised inimeste sotsiaalne staatus, vanus, sugu ja amet. Uued kultuurinähtused (nt reisimine, sportimine, telerivaatamine, lugemine jms) on tänapäeval põhjuseks pärimuse tekkele.
Viimastel aastakümnetel on eesti folkloristid kogunud ja uurinud tänapäeva folkloori. Alates 1990. aastatest on toimunud olulised muutused inimeste väärtushinnangutes ja vaimses pärandis. Üks osa folkloori kadus kiiresti, tekkisid uued rahvaluule žanrid, lisandus uus temaatika.
Mitmed suuremad kogumisaktsioonid nüüd suunatud noortekeskse folkloori kogumisele. Sihipäraselt on kogutud ajateenijate, üliõpilaste ja kooliõpilaste pärimust.
Noorte- ja lastepärimus kuulub elujõulisena tänapäeva folkloori hulka. Mängulisus, meelelahutuslikkus, visuaalsus iseloomustavad nii noorte- ja lastepärimust kui üha rohkem ka kogu tänapäeva folkloori. Tänase, 21. sajandi alguse lapsi ja noori on iseloomustatud mitmeti, näiteks internetipõlvkonna kujundi abil, sest üha rohkem veedetakse aega arvuti taga. Samas on praegust ajajärku kirjeldatud kui „globaalküla” ja informatsiooniajastut, kus mõtestatakse ümber rahvusriiklikku identiteeti. Korraga tuntakse end koduselt mitmel erineval maal ning omaks tunnistatakse mitmete kultuuride mõjusid. Uute vormide ja meediumite kõrval säilitatakse ka vana: mängitakse samu mänge, loetakse samu narritamissalme jne. Ühtmoodi olulised on lastele ja noortele sõbrad ja koos nendega veedetud aeg.
Koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga on alates 1990. aastatest läbi viidud mitmeid kogumisvõistlusi. Nii toimusid aastatel 1992 ja 2007 üle-eestilised koolipärimuse kogumise võistlused, millele järgnesid tudengipärimuse ja vene kooliõpilaste pärimuse kogumisaktsioonid. Esmakordselt koguti 2010. aastal lasteaiapärimust. Täiustunud on nii uurimismeetodid kui laienenud kogumisala. Mitmekümnel tuhandel leheküljel
ja kümnetel tundidel heli- ja videokandjatel on talletatud noorte
keelekasutust, grafitit, mõistatusi, vanasõnu, kõnekäände,
pärimuslikke jutte, lauluvara, kombeid ja usundit, mänge, kirjalikult
levivat pärimust jms. Nendes küsitlustes on taustandmed, folkloori
levikutingimused ja pärimusekandjad ise saanud senisest suurema tähelepanu
osaliseks.
Niisamuti on tänapäeval oluliseks kogumisteemaks ametipärimus. Mõnes mõttes on jutte (töö)kaaslastest, ühisettevõtmistest ja muud tööalast folkloori kogutud juba ammu – kalastamine ja põllupidamine on ju samuti amet. Traditsioonilistele tööaladele lisaks kogutakse ja uuritakse ka tänapäevaseid erialasid ja ameteid. Nii on lähiaegadel kogutud näiteks giidide pärimust, teatritöötajate pärimust, samas talletatakse ametipärimust igasugustelt erialadelt ja vaatepunktidest, praktikantidest juhtivtöötajateni. Ja ega folkloristidki sellest uurimissuunast pääse – arhiivi on juba salvestatud mitme vanema põlve folkloristi mälestused ning uued intervjuud ootavad oma järge.
Tänapäeva folkloori alaseid uurimusi on publitseeritud seerias
"Tänapäeva folkloorist I-VIII", populaarsetes tekstivalimikes jm.
Pikemad uurimused annavad vastuseid teemadel: mida väljendavad sümbolid
jõulukaartidel; kas internetti võiks tänapäeval
käsitleda hiigelsuure arhiivina; kuidas sotsialismiaeg kajastus rahvajuttudes;
kas kurtidel inimestel on oma eriline pärimus; mida arvata pärimusteatrist
või jutuvestmisest tänapäeval; kuidas võivad juba
laste mängus ilmsiks tulla hilisemad soo- ja rollisuhted; mis osa
on meedial mängude vahendaja ja uute mängude allikana; mida arvata
Contra lauludest; millest kirjutavad tüdrukud oma kaustikutes; mida
arvata Juku-anekdootidest ja laste õudusjuttudest jne. jne.
Vaata lühifilmi lastemängudest<./a>
Ilmunud uurimuste põhjal on kaasjastatud kooliõpikute
rahvaluule käsitlusi ning need on olnud aluseks üldhariduskoolide
rahvaluule olümpiaadide ülesannete koostamisel.
Eesti rahvaluule arhiivi kogud on juba Jakob Hurda aegadest täienenud eeskätt vabatahtlike kogujate üleskirjutuste põhjal. Suur osa tänapäeva ainest on jäädvustatud ja arhiivile saadetud õpetajate, õpilaste, üliõpilaste jt vabatahtlike missioonitundega inimeste poolt.
Kutsume kõiki huvilisi jäädvustama tänasest päevast midagi olulist peatselt saabuva mineviku tarbeks.
Alustada võid oma lemmikanekdoodist või –paroolist.
Täpsemad juhised ja teemavaldkonnad, mida ja kuidas üles
kirjutada leiad küsitluskavade leheküljelt.