Browse Exhibits (3 total)
Alekseipäev (17. III / 30. III)
![ERA-15340-43123-94596.jpg ERA-15340-43123-94596.jpg](http://www.folklore.ee/erk/files/square_thumbnails/73d67eca70717802138bad58be4d9c71.jpg)
Alekseipäev (ka alaaksei, aleksejapääv, alakseipäiv) on meil vähe tuntud. Üksikuid teateid on Setust. Ka venelastel on alekseipäev vähe populaarne.
Pendipäev (21. III)
![ERA-15127-48466-84143.jpg ERA-15127-48466-84143.jpg](http://www.folklore.ee/erk/files/square_thumbnails/071c894a40feaf1b5981f42785ebf3fb.jpg)
Pendipäeva[1] (Benedictus) mainib meie vanemas kirjanduses Hupel, nimetades teda pendisepäevaks.[2] Boecler-Kreutzwaldi järgi on Harjumaal 21. märts „usside ärkamise pääv“, mil talveunes ussid uuesti ellu ärkavad. Sel päeval ei või terariista kätte võtta ega metsast midagi koju tuua, nagu madisepäevalgi.[3]
Meil on ainult üks usutav teade pendipäeva kommetest.
Märkused:
[1] Benediktuse austamise päev 21. III.
[2] Hupel, TN III, lk. 368.
[3] Boecler-Kreutzwald, lk. 81.
Kevadine pööripäev (20. või 21. III)
![ERA-14307-48770-39049.jpg ERA-14307-48770-39049.jpg](http://www.folklore.ee/erk/files/square_thumbnails/3581a8d567aba24fafb5a9bf8d640f33.jpg)
Kevadine pööripäev (päevakäänak, käändlepäiv) pole rahvatraditsioonis kuigi populaarne. Looduse ärkamise ning kevademärkidega seoses olev kombestik liitub rohkem küünla- ja madisepäevaga, kevadiste tööde algus seostub enamjaolt paastumaarja- ning jüripäevaga. Otseselt pööripäevaga on seotud ilmade ennustamine eriti tuule järgi. Siin kehtib nagu teistegi pööripäevade puhul analoogiaprintsiip: pööripäeva ilm jääb püsima (kestab järgmise pööripäevani).