Oli ju ka kogu kevadise ja suve lootus ju sellel …

„Eesti rahvakalender“

Oli ju ka kogu kevadise ja suve lootus ju sellel …

Oli ju ka kogu kevadise ja suve lootus ju sellel, et jaakapäevaks pidi saama ikka uudsileiba ja kui seda ei saadud, pidi perenaisel olema õhtuks vähemalt lämmi kesvakarask värske võiga. [---] Perenaine ei olla suvel aga leivategemise päeval perele enam pehmet leiba andnud, vaid see lastud enne söömist ikka päev seista ja ainult leivategemise päeva õhtuks oli laual lämmi leib või piirak. See kõik tähendab aega, kui mindi rabandsileivast üle puhtale leivale ja ei ole ime, kui oodati jaakapäeva, mis pidi tooma lauale uudsileiva. Ja kui siis jaak ligines, ei lastudki igakord oodata rüal täit küpsmist, vaid mõni hakk lõigati juba aegsasti ära, mis paar päeva lasti ilma pääta kuivada ja viidi see parsile. Jaakapäeval pidi saama haugata uudsileiba, see olnud nagu viimane tähtpäev.

Uudseleib.
Tuntud Tartu-, Võrumaal, kümmekond teadet; vrd. rukis.

Helme

H. Martin

1942

ERA II 303, 543/4 (6) < Helme khk – H. Martin (1942)

Jakobipäev

TOITLUS

Leib

115

4644