Kui vana Strents Jaan alles elas …

„Eesti rahvakalender“

Kui vana Strents Jaan alles elas …

[---] Kui vana Strents Jaan alles elas, siis neil oli kombeks iga aasta Piirume võsas oma küini juures jaanituld pidada. Sääl oli küini iis lage plats, ilus võsa ümberringi, sinna toodi õlled ja pillid, rahvast tuli kokku, lauldi ja tantsiti öö läbi, peeti vana Jaani nimepäeva. Neil oli jaanituli ikki puu otsas, vana pütt või pada tõrvaga oli roeka otsa pandud. Mujal siin põle jaanituld puu otsa tehtud. Muul ajal Strentsi küini juures ei tantsitud ja pääle vana Jaani surma ei ole sääl ka enam jaanituld tehtud. [---] Jaan, [---] rahvuselt lätlane, oli tulnud sajandi algul koduväiks Piirume tallu. [---]

Nimepäeva tähistamine.
Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).

Häädemeeste

M. Mäesalu

1955

RKM II 42, 205 (51) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1955)

Jaanipäev

NIMEPÄEV

32

3594