No küll see Halliste sõit olli ilus …

„Eesti rahvakalender“

No küll see Halliste sõit olli ilus …

[---] No küll see Halliste sõit olli ilus. Mitmelt rialt olli hobesid tii täis ja sõideti nõnda kõvasti, et rattarummud lõid tuld. Kui me kodust sõitme hakkasime, siis peremiis ütel: „Sõitke ikki kah, hobene om süvva-juvva saanu.“ [---] See oli tohutu rahvas, mis viiekümne aasta eest sääl Halliste surnuaial käis. Meie talust sõitis kolm hobust. Alarahvas läks varem ära kui meie talu rahvas, meie hobune võttis rutem. Meil olli üitsainus pikkvanker, meie, naised, saime selle ikki, kui me kuskil lätsime. Aga ütekõrra oli meil pos´tega tüli: poisi tahtsive ka Hallistes sõita pikavankrega. Pernan ütel: „Sõitku, me jääme kodu.“ Aga ikka saime sõita. Olime juba palju maad ära sõiten, ku äkitselt hobene käänds pää tagasi ja „hiihaahaa!“. Ja mõtle: poisi meil järge sõiten sitaveo vankrel, küllelaud ära, jala ripakil, ei tii välläki, et meid näive. [---] Pernan ütel: „Hobene ümren ja kodu tagasi. Kus me lääme, potikaupmehe kõnnive peran!“ Aga mia astsi vankre päält maha: „Mia lää ikki, mia ta’as ätil lille viia, küll ma ära kõnni.“ [---] Oles me nid aia pääl näinud. Mitte! Aga kodutii olliv jälle jären, just mede hobese jären nende hobene. Sääriku olliv jalan, kaalaräti kaalan, musta vammuse sellan, õlgkübara pähan. [---] Vana Kuusik oli oma esa-ema vammuse rõõvaaidast toonu, neil selga anden ja käsken meil auvalven jären sõita. [---]

Surnutepüha.
Reega kirikusse sõidust suvistel ja jaanipäeval räägitakse kui hullkrahvide (Kodavere, Kullamaa khk) või rikaste talumeeste veidruseavaldustest.
* alarahvas – altpere rahvas; aia pääl – surnuaial; meil – meile

Karksi

M. Laanemets

1966

RKM II 220, 88/90 < Karksi khk – M. Laanemets (1966)

Jaanipäev

SURNUTEPÜHA

56

3618