Jaanipäiva öösel tapeti kikas …

„Eesti rahvakalender“

Jaanipäiva öösel tapeti kikas …

Jaanipäiva öösel tapeti kikas, keedeti see liha ära ning veedi üles tare pääle, kus kate sel´puu vahele laud olli pantu, sinna lavva kummalegi otsa pääle pandi kahruohtiku kurja kaitsmises, ning keset lauda panti kikkaliha, kanamuna, võidu ning leiba ohvris oma jumalile. Jumalas pidasiva nema tol haaval puuki ja pisuhanda. Hommungul lätsiva õige vara peremees perenaisega üles kaema, kas jumala ohvri olliva vasta võtnu ehk mõne pahanduse perast ohvrit põlganu ning sinna alale jätnu. Olli kõik ära söödü, sis olli karjal hääd edesiminu, aga olli see kõik alale sääl, sis sündi karjale palju kahju. Sagedaste olliva koera, sulase ehk ka kassi seda ära söönu, nagu mulle üits vanake esi jutustas, et tema seda olevat nännu oma silmaga.

Ohverdamine, annetused.
Setu alalt rohkesti värvikaid kombekirjeldusi Meeksi Jaanikivi kohta. Tule juures ohverdamisest või karjaõnne taotlemisest ühiste söömingutega, millel on ohvritoimingu jooni, leidub ligi 30 kirjeldust. Vt. ka karjandus (karja ajamine ümber tule), samuti levikukaart: jaanipäev (1).
Muistend puugile toidu viimisest ei seostu tavaliselt kalendritähtpäevadega.
* sel´puu – selgpuu (pannakse heinakoormale peale); kahruohtiku – karuohakaid

Urvaste

J. Teder

1890

H III 11, 355/6 (30) < Urvaste khk – J. Teder (1890)

Jaanipäev

OHVERDAMINE

70

3632