Suudarimäng on nisugune …

„Eesti rahvakalender“

Suudarimäng on nisugune …

[---] Suudarimäng on nisugune. Kolm olesidend veda ja keereda keerdu, ige side kahekerdaseks, siis siuda latvad kogu, panna permandulle püstü, ja nüüd on suudar valmis. Üks mees ottab sülläpikkuse kebi käde ja lähteb suudari juure, kus korval jälle toine mees seisab.
Ja ütleb: „Tere, tere, mees.“
Teine vastab: „Tere, tere.“
„Kas suudar kodu?“
„Ja, on.“
„Mes tä tegeb?“
„Isandalle ja emändälle kingi.“
„Kas mulle ka tegeb?“
„Ei tee.“
„Küläb turkan silmä pääst ärä.“
„Turka, kui oskad, küläb kulm varjab.“
Nüüd käüväd kahegeste, seljad vastakutte, panevad puu jalguje vaheld läbi ja toine, kes suudari silmä tahtub turkada, ottab kahe pihuga ühest otsast kinni ja toine toisest otsast, ninda et paar jalga puu otsa kahe pihu vaheld läbi ulatub. Nüüd lähteväd suudari juure, esimäne lükkib puuga edesi-tagasi ja toine juhtib puu otsa suudarist mööda, et maha ei lükkä. Ninda juhtivad ja jupsivad, ku[n]i suudar ümbär langeb ehk ise ärä väsüväd. Kel on lusti, tehku proovi. [---]

Kingsepa silma pistmine.
Suudarimängu nimetus on levinud Virumaa põhjarannikul ja Kuusalu khk, kassi- või kiisumängu nimetus Hiiumaal, Muhu khk, Kinga-Jaani nimetus Saaremaal. Kingsepamängu paralleelnimetused on veel rätsepa silma pistmine, kiisamäng, jäneselaskmine, rebaselaskmine, nugisemäng jt. Mäng on üldlevinud; ka Lutsi keelesaarel.
* suudar (soome k. suutari) – kingsepp, (vene k. сударь) – härra; veda – võttis; süllapikkuse – veidi üle meetri

Kuusalu

J. Esken

1893

H IV 6, 117/20 (9) < Kuusalu khk – J. Esken (1893)

Jõulud

MÄNGIMINE

258

7335