Ma olin kuue-seitsmeaastane …

„Eesti rahvakalender“

Ma olin kuue-seitsmeaastane …

Ma olin kuue-seitsmeaastane. See oli siis 1908. aasta. Kuksema mõisas elasime. Parun Schilling oli. Isa oli seal tallimeister. Tallipoisid olid ka. Seal ma nägin esimest jõulupuud. Kivimajas, punase telliskivimajas, seda maja enam ei ole. Moonamehe lastel olid valged pitsidega põlled ees, proua lasi teha teenijatel. Jõululauba, maast laeni oli jõulupuu, hiilgas ja säras, lapsed laulsid. Kingiti igaühele, ma mäletan (paruniproua, priske inimene, mina sain enne, see on mul meeles, kutsus), kompvekid ja muud ma tõesti ei mäleta. Mänguasjad ja kompvekid olid küll. Isa sai valge pesu, vanemad olid lastega ühes. Mõisa poolt oli üks vana inimene, see õpetas lapsi, moonameeste, mõisatööliste lapsi. Oli üks tuba tehtud, kus olid koolipingid. Suur tahvel oli kah. Kutsuti koolituba. Seal oligi jõulupuu. [---] Kui suuremaks sain, oli iga jõulu jõulupuu. [---] Siis olid vaesed mõisa moonakad, aga kõigil oli pärast jõulupuu kodus. Kõik peeti, vanad inimesed ka, pärast ei old meid kodus, ema ja isa ikka tegi. Isa tõi metsast kuuse. Kuusk oli jala peal, pingile puuriti auk sisse. Lapsed ja ema ehtisid, õunad olid seotud kõige varrega, mitmevärvi präänikud, pikad kompvekid. Küünlad olid siis küll juba ostetud. Küünlad seoti kuuse külge niidiga, meil jalgu ei olnud. Jõulud läbi oli kuusk toas. Kolmekuninga ka veel. Siis põletati pliidi all ära. Õled olid toas küll. Ma mäletan, siis 1916. aastal enam ei olnud. Jõuluvana oli sest saadik kui jõulupuud. Isa oli jõuluvana, või vend. Isa ikka. Oma perest. Kuub pahembite, takukoonal lõua taha, see rippus siis ees, ema sidus.
Mõisadest see asi algas. Koolis ma ei mäleta, kirikus ei old, rahvamaja asja ma ei tea, ma seal nii vähe käisin. Mõisas jõuluvana ei old, paruniproua ise jagas.

Mõisajõulupuu.
Poolsada kirjapanekut.

Järva-Jaani

E. Mets

1985

RKM II 381, 529/31 (1) < Järva-Jaani khk – E. Mets (1985)

Jõulud

JÕULUPUU

313

7390