1901. a. ma lätsi kooli …

„Eesti rahvakalender“

1901. a. ma lätsi kooli …

1901. a. ma lätsi kooli, enne 10 aastat kooli es võete. Käisi Tuhalane valla Pahuvere külakoolin, kus kirjanik Semperi isa oli kooliõpetajaks. Sis oli suur venestuse aig, ütte kordagi es tohi õpetajat eesti keeli kõnetada, iki pidid ütlema: „Utsiitel, pašaluista.“ Sääl tetti enne jõulupühi, kui kool valla sai, ilus suur jõulupuu. Enne viisime igaüks 20 kopikat raha õpetaja kätte, mõni õige kehva laps es too ka, siis selle eest osteti komme ja pränikuid ja küündlaid. Kommi ollive uhke, narmastega ja ilma, kuld-, hõbe- ja kiksugu värviliste ja selatiinipaperdega välja pressit, kuldmustrega paprega kommi ja veel inglipildi pääl, lastel oli iki suur rõõm ja veel nii uhke piparkoogist mehe ja ratsaniku kuldmõõkega ja kannustega, suure suhkrust tutuga, kübare pähan. Kus hobuse ollive ära ehited, sadula kullast ja päitse või val'la särasive mitut värvi, ollive iki jõuluasja ja lastel rõõm. Nüüd antas lastel näärikuuse all harilikke komme ja piskviite, neid na saave ega päev ja ei tunne mingit rõõmu. Nüüd peas ka näärikuuse all siandsit ilusit komme ja pränikit lastele oleme jagade. Ei tea, misperast nüüd vabrikiden või tööstusten seandsid ei tehta ega lastele rõõmu ei valmistada. Küll lööks silmaksed särama, kui seandsid uhkit maiustusi põlleke täis laotakse. Neid värvilisi munasid ju on ja muidki, seeni ja latrid, aga ega nii süüa ei sünni ja ega neid peo pääle ka ei anda, võid ainult kaugelt vaadata. Kui ma viimast talve 1904. Pahu[ve]re koolin käisi, sis õpetaja Semper püüdis meile ka mingit jõulunäidendit korraldada. Akna alla eraldadi selleks veidi ruumi, sääl seisid kolm tarka kuningat, kes läksid tähe juhatusel Petlemma Jeesuslast kummardama. Kolm suuremat koolipoissi oli riietatud ehk mässitud triibulistesse villastesse tekkidesse, pikad kepid käes, ja vaatasid üles lae (taeva) poole. Meil kivist koolimajal oli kole paks müür, sellest siis õige lai ja sügav aknalaud, sinna pääle mahtus vabalt väikesekasvuline koolitüdruk. Selleks arvati sobivat mind. Olin väikest kasvu. Mulle õmmeldi suured valged tiivad paberist külge, valge särk ulatas maani, siis panti mu aknalauale püsti seisma ja ma pidin näitama üles sirutatud käega kõrgele, vist seda tähte, mille järele kolm kuningat võisive rännata. Rahvast oli koolimaja puupüsti täis ja vaatasive ku imet, perast kõneldi, et oli ollu muidu justkui ingel peris, aga nina oli näpuge pühkin.

Koolijõulupuu.
* val´la – valjad; tatrid – tuttisid

Karksi

M. Helimets

1969

RKM II 267, 521/5 (2) < Karksi khk – M. Helimets (1969)

Jõulud

JÕULUPUU

320

7397