Eesti ajal käis meil juba jõuluvana ja käib nüüd ka …

„Eesti rahvakalender“

Eesti ajal käis meil juba jõuluvana ja käib nüüd ka …

Eesti ajal käis meil juba jõuluvana ja käib nüüd ka. Oma kodus on meil niisugune komme: me läheme metsa, on ta siis jõululaupäeval või muul ajal seal ümbruses. Sugulased tulevad, me teeme metsas tule ja võtame sinna midagi kaasa, orgi otsa panna. Jõuluvana tuli meil siis ka metsa, kui lapsed olid väiksed ja lollikesed. Me hakkasime niisugust kommet pidama siis, kui lapselapsed hakkasid juba märkama, nii kuni kuueaastaseni. Lapsed ja kõik on tule ääres. Kodust viime kaasa tulesüüdet. Alati enam-vähem ühe koha peal, olenevalt tuulest. Koht on enne vaadatud, see on meespere asi. Kingitused on ennem ära ostetud. Nüüd, kui lapselapsed ka suured, on päkapikud, kes kinke toovad. Varem oli jõuluvana, jõuluvanal oli ümberpööratud kasukas, suured vildid, vatist vist midagi sai ette keeratud – habemetuustakas. Karvane jänesemüts oli. Kuskilt kaugelt Lapimaalt tuli. Vitsakimp vööl ka ikka ja suur kott seljas. Vitsa said ikka need täiskasvanumad, kes jõuluvanale halvasti ütlesid. Kui lapsed juba nii kuueaastased, siis enam sest jõuluvana tegemisest välja ei tulnud. [---] Hämaras on ikka saanud minna, mitte liiga pimedas. Siis teeme grillvorsti ja -leiba.
Mu meelest me tulime ise selle mõtte peale. Kunagi sai pandud lastele lihtsalt küünlad põlema, siis tuld ei olnud. See oli minu lastega, kui nii tegime. Kui me nüüd metsas käime tule ääres, siis ka kuuse küljes küünal põleb või teine. Küünlajalad on, need toome ära, kui õhtul ära tuleme. Sellel õhtul, kui me metsast ära tuleme, käiakse veel aknaalused läbi – lapsed vaatavad, kas ehk pole kingitusi poetatud. Ja siis tuleb kohe pärast tule ääres käimist see „püha õhtu söömaaeg.“ [---]

Jõuluvana kingitustetoojana.

Palamuse

M. Hiiemäe

1992

RKM II 450, 387/9 (1) < Palamuse khk – M. Hiiemäe (1992)

Jõulud

JÕULUVANA

422

7499