Karjalaskmise päeval tõi peremees kaks ümmargust leiba …

„Eesti rahvakalender“

Karjalaskmise päeval tõi peremees kaks ümmargust leiba …

Karjalaskmise päeval tõi peremees kaks ümmargust leiba, jõulu ja vana aasta õhtust alles hoitud, ja lõikas peenikeseks tükkideks, mis karjale soolaga ette anti. Pärast seda tõrvas peremees loomade ninad, tehes igaühele neist risti. Kirves viidi kinnise värava alla. Karjane pidi kolm ringi ümber karja käima ja isameiepalvet lugema selle juures. Karjasele pandi kotti leivakanik ja sellesse kanikasse pandi raha. Õhtul viidi leib ja raha sellele, kes külas keige vaesem oli. Õhtul oli kapp ukse ees, kus kadakaoks sees, millega karjast kasteti.

Jõululeib, karjasekakk – karjaõnn püsib.
Teateid jõulu ajal tehtud leiva andmisest loomadele on rohkem Lääne-Eestis. Põhiliselt Saaremaal on tavaks loomadele sööta vastlapäeval tehtud leiba. Tuhkapäevakaku söötmine vähem tuntud, poornavatska on antud Setumaal (poornapäev – lihavõtte paastu esimene pühapäev) – ainuke teade. Karjasele kaku valmistamisest on väheseid kirjapanekuid. Loomadele kaku söötmisest vt. Loorits, Grundzüge I, lk. 143; Rantasalo I, lk. 30– 32; Vilkuna, Arbeitsfeste, lk. 48–49.

Risti

M. Soosaar

1925

E, StK 29, 72/3 (4) < Risti khk – M. Soosaar (1925)

Karjalaskepäev

KARJANDUS

32

1742