Jordanivesi pidi olema õnnistuseks …

„Eesti rahvakalender“

Jordanivesi pidi olema õnnistuseks …

Jordanivesi pidi olema õnnistuseks, kaitsma kurja silma eest ja tervendama ihuhädasid üldse. Häädemeeste õigeusukirikus õnnistati jordanivett kiriku lähedal jõel kolmekuninga laup[äeval], s.o. 5. jaan[uari] õhtusel jumalateenistusel: preester läks kirikulistega rongkäigus, mille ees kanti kirikulippe, jõele. Jäässe oli auk raiutud, selle ääres pidas preester vastava õnnistamisteenistuse ja inimesed said siis oma nõudesse püha vett. Päevasel teenistusel 6. jaan[uaril] jõele ei mindud. Pühitsetud vesi oli tünniga kesk kirikut. Kui mu ema kirikust jordaniveega koju tuli, siis andis ta igale perekonnaliikmele lonksukese. Jordaniveega niisutatud leiba viidi ka loomadele. Seda vett hoiti kodus pudeli sees kogu aasta ja tarvitati vajadusel, kui seest valutas või pea uimane oli. Kinnitati, et vesi säilib puhtana. J[ordani]vett tõid endale ka luterlased, kuigi nad õigeusulistele ülalt alla vaatasid. Häädemeeste kirikus oli j[ordani]vee tünn piiratud kantava raudaiaga, mis hoidis inimesed parajas kauguses. Aia sees täitsid vöörmündrid neile ulatatud nõud veega. Hiljem kuulsin, et tünni on hakatud aiaga piirama seejärel, kui suure tunglemisega oli kellegi sülest laps tünni kukkunud (rääkis preester Kukk 1942. a.). Juba minuealistel noortel ei olnud enam usku jordanivee võimetesse. Kui vanemad saatsid poja jordanivett tooma, toodi see ka lähemast kaevust.

Erinevused tõekspidamistes.

Häädemeeste

E. Kallas

1985

RKM II 385, 140/1 (25) < Häädemeeste khk – E. Kallas (1985)

Kolmekuningapäev

JORDAN, JORDANIVESI

57

80