Too oll siis, kui Assenblatt meil oll õpetaja …

„Eesti rahvakalender“

Too oll siis, kui Assenblatt meil oll õpetaja …

Too oll siis, kui Assenblatt meil oll õpetaja. Mina olli Assenblatti viimane leerilats; no mina olli sis 16-aastane. Assenblatt kõnel, et ku ta edimest kõrd siia tullu, sis lännü Prangli loetusele. [---] Noh, õpetajal olli kats obest ees ja köstril üts kõhnavõitu. Köstri lännü ütte tallu üüses. Kaenu, et kedagi es ole, ajanu hobese reheala ja lännü laka pääle magama. Ja ollu just lauritspäävä õtak.
No vat, vanast oll tule pistmine. Pirru palamist mäleta mina esi. Köstri kaenu, et üts tule reheala. Perenaine tullu küünlatulega, lännu tulepistme pääle ja pühknu puhtas ja laotanu rõiva ala, pannu pudru sinna pääle ja või sisen ja luits manu ja tennü võileiva kah. Ja pallenu Laurist. No kuis ne sõna olliva? Ei ole meelen.
Köstri nännü toda ja kui perenaine ära lännu, söönü ära. Omuku köstri lännü tarre. Perenaisel hää miil, et Laurits pudru ära söönü. Aga köster ütelnü: „Kae, no mina oll tuu hää Laurits!“ Ja pärast õpetaja selet kerikust.
Tuu oll viimane, es kuule enam pärast.

Köster sööb Lauritsale pandud toidu.
Veel Võnnu, Räpina khk. Ohvritoidu salaja ärasöömisest reaalse isiku või looma poolt (vrd. Aarne, muistenditüüp Aa 53) on rohkem juttu seoses tõnisepäevaga (17. I), jaanilaupäevaga, hingede- ja jaguajaga (põhiliselt 2.–10. XI).

Kambja

R. Viidebaum

1933

ERA II 63, 285/6 (1) < Kambja khk – R. Viidebaum (1933)

Lauritsapäev

TÄHENDUS, PÜHITSEMINE

12

4800