Eesti rahvakalender | Kevadpühade mune värvisime mitmet moodi …

Tekst

Kevadpühade mune värvisime mitmet moodi. Sibulakoortega, vihalehtedega, linaseemne aganatega, kuusekäbidega, närtsudega, paberitega. Kui tahtsime kirjusid saada, sai materjaal munal ümber pandud, kui ühte värvi, siis patta segi. Kui juba tulid kiigelviimise munad värvi, siis sai juba paremat värvi muretsetud, lakki ja kirju paberid.
Värvidel olid muidugi igal omad tähendused. Punane pidi tähendama armastust, roosa – õrnust, roheline – lootust, sinine – truudust, kollane – valskust, hall – tasandust.
Mune sai värvitud igat värvi ja kui poisid mune otsma tulivad, lasime neid ise valida, selle järel otsustasime siis nende meelsust.
Munadel said isegi salmid peale kaabitud. Nimetähed ja laused, nagu:
Häid pühi!
Rõõmsaid pühi!
Mind mälesta!
Ära unusta mind!
Sind armastan!
Sind auustan!
Soovin õnne!
Hea mälestus! jne.

Kommentaar

Munade värvimine.
Veneõigeusulistel kombeks ka kiri „XB“ – „Христос Воскрес“, kingitavate munade puhul saaja nimi (nt. Iisaku khk ristilapse nimi). Mõnevõrra on olnud tuntud lihavõttemunade värvimine punaseks.

Kihelkond

Karksi

Koguja

M. Sarv

Kogumisaasta

1930

Täisviide

ERA II 23, 564/5 (9–11) < Karksi khk – M. Sarv (1930)

Tähtpäev

Lihavõtted

Teema

TOITLUS

Alateema

Munad

Tähtpäevateksti nr

51

Teksti nr

2347

Kevadpühade mune värvisime mitmet moodi …

Source

Title