Kadonu imä selet´ …

„Eesti rahvakalender“

Kadonu imä selet´ …

Kadonu imä selet´, et päält lihavõõtõ too nel´äpäävä käve’ osja noor´rahvas. Lätsi’ kokko, kor´ssi osju, peräh peivä kirmast Her´kova söödü pääl. Ül´ti, et os´akoppa läävä’. Palo poolõ õks minti, sääl noo’ os´a’ kasusõ’: pedäjämõtsu all, vannu sööt´e pit´e, kalõba maa pääl. Nä’ omma väega kahrõ’. Näidega mõsti laudu ja pinke, anomit, nurmkit, länikit; saa väega valgõ. Käänti kimpu katõkõrra, köudeti kinni’ kablakõsõga ja tooga nühiti. Osju tuvvas inne käokuukmist. Ku jo kägo nakkas kuukma, sõs päsese os´a’ jakast vallalõ.

Osjapäev.
* kalõba – kõva; kahrõ – karedad; nurmkit – pütikesi; jakast – jätkust, lülist

Setu

E. Kirss

1940

ERA II 286, 251/2 (234) < Setumaa – E. Kirss (1940)

Lihavõtted

LIHAVÕTTE JÄRELPÜHAD

146

2442