Õigusega kutsuti neid mardisandid …
Source
„Eesti rahvakalender“
Title
Õigusega kutsuti neid mardisandid …
Tekst
Mardisandid.
Õigusega kutsuti neid mardisandid, sest nad polnud muud kui santijiad, armuleiva ajajad, kust omale lakkumise ja priiskamise raha kokku kraapisivad, mis nädalate kaupa taga järel joodi. Ka välimise poolt olid nad sandi-kujulised. Kõigil kotid kaelas, kuhu armuleivapalukesed sisse pandi; eht mustlased, kes omale igasugu andi oskasivad maaruda, ainult selle vahega, et laulul seda ette tõivad, oma soovisi luule teel avaldasivad, kuna mustlased ainult ja ikka maaruvad.
Seltskonna hulgas oli üks hea regevärsilaulu mees, keda teised aitasivad oma kaasapiminaga. Laulumees kutsuti teisest vallast, kui oma mõisa piiridel toda ei olnud. Laulumees kandis siis ka enamiste isa nime, oli oma perekondlaste eestvedaja ja ninamees, keda teised siis ka isaks kutsusivad. Kõigil olid kotid kaelas, kohu siis anded pandi. Üks niisugune laulumees oli ka Kustu Peedi. [---] Siiski ei tohtinud mardid – lühidalt kutsutakse neid nii ja kadrinapääva santijad kadrid – oma lubaga (vist tiupäävade võlgajäämise pärast?) niisugusi reisusi ette võtta, vaid pidid mõisavanemilt luba paluma. Kaheks päävaks ainult antud luba. Siis sõideti külad läbi, viinalähker peal, kust pudelisse kallutatud, kui klaasnõu tühjaks saanud. Viin antud mõisast, sest enne pole nõndanimetatud puhastud viina [---] olnud. Kust peaks niisugune hull mood olema tulnud? Kas ehk vahest Saksamaal Lutheruse sünnipäävaks niisugust sõgesikku mängiti? [---]
Õigusega kutsuti neid mardisandid, sest nad polnud muud kui santijiad, armuleiva ajajad, kust omale lakkumise ja priiskamise raha kokku kraapisivad, mis nädalate kaupa taga järel joodi. Ka välimise poolt olid nad sandi-kujulised. Kõigil kotid kaelas, kuhu armuleivapalukesed sisse pandi; eht mustlased, kes omale igasugu andi oskasivad maaruda, ainult selle vahega, et laulul seda ette tõivad, oma soovisi luule teel avaldasivad, kuna mustlased ainult ja ikka maaruvad.
Seltskonna hulgas oli üks hea regevärsilaulu mees, keda teised aitasivad oma kaasapiminaga. Laulumees kutsuti teisest vallast, kui oma mõisa piiridel toda ei olnud. Laulumees kandis siis ka enamiste isa nime, oli oma perekondlaste eestvedaja ja ninamees, keda teised siis ka isaks kutsusivad. Kõigil olid kotid kaelas, kohu siis anded pandi. Üks niisugune laulumees oli ka Kustu Peedi. [---] Siiski ei tohtinud mardid – lühidalt kutsutakse neid nii ja kadrinapääva santijad kadrid – oma lubaga (vist tiupäävade võlgajäämise pärast?) niisugusi reisusi ette võtta, vaid pidid mõisavanemilt luba paluma. Kaheks päävaks ainult antud luba. Siis sõideti külad läbi, viinalähker peal, kust pudelisse kallutatud, kui klaasnõu tühjaks saanud. Viin antud mõisast, sest enne pole nõndanimetatud puhastud viina [---] olnud. Kust peaks niisugune hull mood olema tulnud? Kas ehk vahest Saksamaal Lutheruse sünnipäävaks niisugust sõgesikku mängiti? [---]
Kommentaar
Mardiskäimine kui santimine.
Teateid Lääne-, Pärnumaalt, mujal juhuslik.
Kooliõpetaja kirjapanek.
* maaruda – manguda
Teateid Lääne-, Pärnumaalt, mujal juhuslik.
Kooliõpetaja kirjapanek.
* maaruda – manguda
Kihelkond
Viru-Jaagupi
Koguja
J. Ustallo
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 10, 455 (222) < Viru-Jaagupi khk – J. Ustallo (1889)
Tähtpäev
Mardipäev
Teema
MARDISKÄIMINE
Alateema
Osavõtjad
Tähtpäevateksti nr
59
Teksti nr
5883
- Date Added
- September 22, 2016
- Collection
- Tekstid ERAst
- Item Type
- Kalendriteade
- Tags
- joogid/ MARDIPÄEV/ maskeerimine/ meelelahutus/ Viru-Jaagupi khk/ x Osavõtjad
- Citation
- “Õigusega kutsuti neid mardisandid …,” Eesti rahvakalender, accessed November 21, 2024, http://www.folklore.ee/erk/items/show/49883.