Ennevanasti oli mardipäev suureks tähtsaks päevaks rahval ...
Source
„Eesti rahvakalender“
Title
Ennevanasti oli mardipäev suureks tähtsaks päevaks rahval ...
Tekst
Mardipäeva laul.
Ennevanasti oli mardipäev suureks tähtsaks päevaks rahval, sellepärast käidi peredes. Mardisantide hulgas oli mardiisa, -ema ja lapsed. Kõige esmalt lausus mardiisa kambriuksest sisse minnes:
„Kõrgestaustatud pererahvas,
kes teie kui kuningas valitsete,
kes ma ju kaugelt maalt nägin,
et teie süda nii pehme kui kinnas
ja kindel kui kesvakäkk,
seda mitte ei luba,
kui mind üht lahket lusti- ja
ladusat laulusõbra,
hulga martide isa
ilma kingituseta jätta,
kes ma enam kui iial
sooja supi, paksu palava pudru,
leige leiva, lipukese liha,
kulda kopikat, halja hõbedat,
valge vask ja paksu paberite järel igatsen.
Sellepärast, oh armsad inimesed,
noored ja vanad, suured ja väiksed,
pikad ja peenikesed, paksud ja paikesed.
Oh vaadake minu õnnetuma ja õnneliku inimese peale,
heitke armu, halastage, trööstige, kinnitage
mind ja minu järel jooksjaid lapsi
ei mitte kivi ega kandu mööda,
vaid oma põhjatuma armuannetega,
kelle jäust mulle kotti ja kaltsu küll kaasas on.“
Kui mart sisse astub uksest, siis lausub nõnda, nagu eelpool kirja pandud, ja viskab pihuga viljateri põrandale. „Katuksele kaeraõnne. Ahju kappi kassiõnne. Laua alla lapseõnne.“ Neid sõnu lausub ta siis, kui vilja põrandale viskab.
Kui mart perest välja läheb, siis lausub ta sõnu, millel pole viisi:
Mis jätame pereisale?
Jätame ärjad ikkessa.
Mis jätame pereemale?
Kümme lehma lüpsikulle.
Mis jätame perepojale?
Laia täku laterissa,
üheksa üliilusat,
kümme künniruunakesta.
Mis jätame peretütrile?
Laudetäve lambaeida,
kena oinas keskella.
Kena oinas, keerud sarved,
puud saab villa puusa pealta,
tuhat naela turja pealta,
sada sarvede vahelta.
Mis jätame pereminile?
Lapse pilliksa perela,
Kõik katuksed kanu täis,
käsiliseks käte peale.
põhutäie põrsaeida,
see jäägu pereminile,
lapse pilliksa perela“
(s.o. kõige halvem ja kiuslikum laps peres).
Ennevanasti oli mardipäev suureks tähtsaks päevaks rahval, sellepärast käidi peredes. Mardisantide hulgas oli mardiisa, -ema ja lapsed. Kõige esmalt lausus mardiisa kambriuksest sisse minnes:
„Kõrgestaustatud pererahvas,
kes teie kui kuningas valitsete,
kes ma ju kaugelt maalt nägin,
et teie süda nii pehme kui kinnas
ja kindel kui kesvakäkk,
seda mitte ei luba,
kui mind üht lahket lusti- ja
ladusat laulusõbra,
hulga martide isa
ilma kingituseta jätta,
kes ma enam kui iial
sooja supi, paksu palava pudru,
leige leiva, lipukese liha,
kulda kopikat, halja hõbedat,
valge vask ja paksu paberite järel igatsen.
Sellepärast, oh armsad inimesed,
noored ja vanad, suured ja väiksed,
pikad ja peenikesed, paksud ja paikesed.
Oh vaadake minu õnnetuma ja õnneliku inimese peale,
heitke armu, halastage, trööstige, kinnitage
mind ja minu järel jooksjaid lapsi
ei mitte kivi ega kandu mööda,
vaid oma põhjatuma armuannetega,
kelle jäust mulle kotti ja kaltsu küll kaasas on.“
Kui mart sisse astub uksest, siis lausub nõnda, nagu eelpool kirja pandud, ja viskab pihuga viljateri põrandale. „Katuksele kaeraõnne. Ahju kappi kassiõnne. Laua alla lapseõnne.“ Neid sõnu lausub ta siis, kui vilja põrandale viskab.
Kui mart perest välja läheb, siis lausub ta sõnu, millel pole viisi:
Mis jätame pereisale?
Jätame ärjad ikkessa.
Mis jätame pereemale?
Kümme lehma lüpsikulle.
Mis jätame perepojale?
Laia täku laterissa,
üheksa üliilusat,
kümme künniruunakesta.
Mis jätame peretütrile?
Laudetäve lambaeida,
kena oinas keskella.
Kena oinas, keerud sarved,
puud saab villa puusa pealta,
tuhat naela turja pealta,
sada sarvede vahelta.
Mis jätame pereminile?
Lapse pilliksa perela,
Kõik katuksed kanu täis,
käsiliseks käte peale.
põhutäie põrsaeida,
see jäägu pereminile,
lapse pilliksa perela“
(s.o. kõige halvem ja kiuslikum laps peres).
Kommentaar
Noorpaar, perekond.
Üldine on perekonna kujutamine: isa või/ja ema lastega.
Üldine on perekonna kujutamine: isa või/ja ema lastega.
Kihelkond
Kadrina
Koguja
R. Rosenberg
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 88, 87/90 (14) < Kadrina khk – R. Rosenberg (1935)
Tähtpäev
Mardipäev
Teema
MARDISKÄIMINE
Alateema
Rollimäng
Tähtpäevateksti nr
175
Teksti nr
5999
- Date Added
- September 22, 2016
- Collection
- Tekstid ERAst
- Item Type
- Kalendriteade
- Tags
- Kadrina khk/ MARDIPÄEV/ maskeerimine/ meelelahutus/ x Rollimäng
- Citation
- “Ennevanasti oli mardipäev suureks tähtsaks päevaks rahval ...,” Eesti rahvakalender, accessed December 22, 2024, http://www.folklore.ee/erk/items/show/49999.