Aga ma täna tahaksin veidikene mardipulmest …

Source

„Eesti rahvakalender“

Title

Aga ma täna tahaksin veidikene mardipulmest …

Tekst

Aga ma täna tahaksin veidikene mardipulmest. Pulmi valmistatakse ette nagu päriski pulmi. Tehakse õlu, saia, tuuakse viina. Toad kaunistatakse. Ühes pulmas oli rehetuba, seinad nimelt tervenisti valgete linaste kangastega tapitseeritud ja kuuse- ning männiokstega kaunistatud. Lambid on mässit siidpaberisse. Mardipulmaks tarvisminev toit korjatakse varemalt külast. Käiakse hobustega talust tallu: lauldakse, tantsitakse, tõmmatakse lõõtsa. Juba siis on mardiisa ja -ema. Need on rahvariietes, sest neid leidub siinpool veel võrdlemisi palju. Pulma-ajal on sarnased isa ja ema pulmaisaks ja -emaks. Küla mööda käib ka kaasas mardisokk. See ei puudu ka pulmaski. Sokul on pahempidi kasukas seljas, sarved peas ja saba taga. Soku elu on raske, kuna peab olema kumargil, et soku muljet anda. Sabaks on sokul luud pika varre otsas. Sokk võib ka pahandust tekitada, kui ta saba vette kastab ja nii vihtlema hakkab. Ja seda armastab ta sagedasti. Söögitoas on pikad lauad. Söögilauas erilisi kombeid ei ole. Tantsuks mängib pill pea vahetpidamata ning tantsida soovijaid leidub alati. Haripunkti pulmas moodustab laulatus. Mõni sobiv jutukas peremees saab omale au pastor olla. Pastoril on must ametikuub, valge kaelaside ja kõik. Pastor mis pastor. Altari asendab linaga päälistatud laud, mille ette noorpaar ilmub. Peigmees ja pruut on mõlemad mardiülikonnas. Kui tüdrukute hulgast keegi pruudiks hakata ei soovi, siis asendab seda poisslaps tüdrukuriides. Laulatustalitusega püütakse järel aimata kiriklikku laulatust. Kõne mahlakus oleneb muidugi õpetajast, kuid kõnet ehib sageligi õige lopsakas naturalism. Laulatusele järgneb pärjamängimine. Tütarlapsed moodustavad ringi, ning tuttavat „Ilus haljas, ilus haljas pruudipärg“ lauldes annab pruut pärja ühes looriga kellegile üle. Samal kombel „mängitakse“ peigmehe müts. Nüüd mängib pill ainult vana ja värske noorpaarile. Mõlemad paarid, ümbritsetud pulmalistest, tantsivad. Selle noortepaari loo ajal teised tantsust osa ei võta. Ennemalt on vist veel mingeid kombeid olnud, kuid mina rohkem ei näinud. Nüüd saab pruut noorikuks, s. o. saab tanu ja põlle. Algab põllelappimine. Visatakse nooriku põlle võidu raha. See on abinõu rahakogumiseks, et jälle viina tuua ja pulmi edasi pidada. Samaks otstarbeks korraldatakse pulmas ka „Ameerika oksjon“, milline komme küll vist hilisemal ajal pulmakommetesse on võetud. Pulmades, nii mardi- kui ka teistes, on siinpool levinenud kombena veel arstimine ja vihtlemine. Arstimiseks tuleb kohale arst omapärases riietuses. Mäletan üht, kellel peas vana natt, millist tarvitatud vähjapüügi abinõuna ja millel kuivanud konnakondid „lugu lõid“ iga kord, kui arst pead liigutas. Arstil on vorstivorm või midagi sarnast kuulamise abinõuks ja igasuguseid imelikke arstimisvahendeid, mis pulmamajast või selle ümbrusest iganes leida võib. Kohale sõidab arst hobusega, kusjuures arst kui ka saatjaskond suurt lärmi teeb. Arstimist harilikult kardetakse. Jooksmine ja püüdmine toob kisa ja vaheldust pulmadesse. Kes end meeleldi arstida soovivad lasta, on vanad mehed, kellel „pulmad pähe läinud“. Vihtlemine pole arstimisest parem. Siin võetakse hasplid (teate, puust riistapuu, millele lõng peale vändatakse, et teada saada, mitu pasmast seda lõnga siis õieti on). Nende külge seatakse vihad või luuad (soovitav märjad). Vändatakse ringi, inimene seisab ees ja nii saavad vihelda kõik, keda kätte saadakse. Sagedasti on hirm, jooksmine ja püüdmine suuremaks lõbuks kui vihtlemine seda ongi. [---]

Kommentaar

Mardipulm.
Levinud Läänemaal (vt. levikukaart: mardipäev, kadripäev (2)).

Kihelkond

Kirbla

Koguja

H. Uustalu

Kogumisaasta

1930

Täisviide

ERA I 3, 67/9 < Kirbla khk – H. Uustalu (1930)

Tähtpäev

Mardipäev

Teema

MARDISKÄIMINE

Alateema

Mardipidu, -pulm

Tähtpäevateksti nr

452

Teksti nr

6276
Date Added
September 22, 2016
Collection
Tekstid ERAst
Item Type
Kalendriteade
Tags
/ / / / / / / /
Citation
“Aga ma täna tahaksin veidikene mardipulmest …,” Eesti rahvakalender, accessed December 22, 2024, http://www.folklore.ee/erk/items/show/50276.