Pääle mihklipäävä, oktoobrikuul om näil midrosk …

„Eesti rahvakalender“

Pääle mihklipäävä, oktoobrikuul om näil midrosk …

[---] Pääle mihklipäävä, oktoobrikuul om näil midrosk ehk hingemälehtüse aig, nimelt kolm nädälit, kuna kõik sugulase ummi armsit matuste pääle mälehtämä käävä. Kõige viimäst midroski- ehk hingemälehtüse päävä puulpäivä pidävä naa kõige kallimbas. Sis löövä sugulase pargi- ehk summakaupa kokko ja läävä kui kalmulise ehk pohetelise matuse pääle umile lahkunuide armsile kostele. Sääl naa võtva ütehvõõdetu sannavihakese kätte nink pühkvä tuuga matust pite hõimusugu kokko. Ja nüüd istutas kohegi kõige armsamba matuse pääle maha, katetas sääl laud – haud ning sis naatas ka süümä, mink man inne süüki kiäki mõistlikup ka pominanja luge ja nüüd kõigile ka kutjat luidsaga serbata andas. Peräst süüki, juuki tsusatas ka mõni lihatükk havva ehk kääpä veere ala nink valetas viimäte ka viil uma tops viinagi ristitüve pääle, kost ta aigupite maa ehk kääpä sisse vajup. Nii omma naa nüüd õige rahuliku ja arvase, et ka kallis lahkunu uma jao viil näide armust om saanu maa ala, mis naa maa pääl omma söönü ja saanu. (Setukestel om inämbusi rist jalutsil, sest naa ütleva, et ülestõsemise pääväl üles istuh, sääl kässiga hüä kinni haarda ja üles saistada.) Nüüd tuldas matusest kodo ja tuvvas ka kodotsele rahvale kalmist kallit tervesi, kes sedä pühä ristitähe ettelüümisega vasta võtva. Nii saap hingemälehtüs otsa, midrosk om mööda. [---]

Surnute mälestamine haudadel.
Tuntud Vaivara, Iisaku khk Peipsi-äärsetes külades ja Setumaal.
* puulpäivä – laupäeva; kostele – kostile, külla; mink – mille; pominanja (vn. поминанье) – mälestuskõne, palvus; kutjat – mälestustoitu; serbata – maitsta; valetas – valatakse

Setu

J. Sandra

1898

H II 61, 698/9 (15) < Setumaa – J. Sandra (1898)

Midrusk

NIMETUS, TÄHENDUS

8

5651