Misperäst Usinitsah peetäs mihklepääväh praasnikke ...

„Eesti rahvakalender“

Misperäst Usinitsah peetäs mihklepääväh praasnikke ...

Misperäst Usinitsah peetäs mihklepääväh praasnikke? – Ka, tuu om tuuperäst, et ütskõrd, muidoge jo ammu, ma õks poiskanõ viil ol’li, ol’l küläh marutõbi. Mitu lehmä läts marro’ mõni tsiga ja… Pini õks vast tegige tuu hädä, meil ol’l karäpini kah, võtätevä’ pääle, puri. Lehmä’ aeteva’, mõnõ elolt hauda ja ol’liva’ mürisnövä viil havvah – kõik ol’l kuulda olno lähkost. No jah, ka, sis tuude Tartomaalt üts tark paaba appe. Tuu lõik leeväkiku’, võid võiuga kokko ja an’d lehmile andmise jaost. Kiä sai ar’ järelt anda, sai abi. Sis tuu naistõrahvas ütelge, et tii’ pidäge mihklepääväh praasnik ja kodo midäge tuul pääväl hobõsõga ar’ vidago’. Ka viil paastivage alate mihklepäävä aigo üte nädäle innemb, tuu maruhädä peräst. No om paast küll ar’ maaha jätet – a praasnikke õks peetäs viil mihklepääväh.

Marutõveoht.
Tuntud Setumaal.
* elolt – elusalt; leeväkiku’ – leivakannika; võid – võidis; ütelge – ütleski

Setu

N. Sõrmus

1937

ERA II 155, 396/7 (189) < Setumaa – N. Sõrmus (1937)

Mihklipäev

PÜHITSEMINE

24

5278