Paasapäeval, mis oli augustikuu alul …

„Eesti rahvakalender“

Paasapäeval, mis oli augustikuu alul …

Paasapäeval, mis oli augustikuu alul, käidi kirikus, kuhu viidi ande õnnistada. Sama päeva õhtupoolikul võis iga inimene minna ükskõik kelle hernepõllule ja süüa hernest ja katkuda kaunu taskusse. Poisid ja tüdrukud käisid kambas lauluga ühelt põllult teisele. Peremehel oli hea meel, et tema põllule mindi. Kelle hernest ei söödud, seda peeti halvaks tunnuseks. Kelledel oli aed, toodi korviga õunu, kirsse ja muud tänavale rahvale. Sööge-sööge, proovige seda kah, õhutasid toojad. Inimesed sõid ja tänasid: „Aitüma, aitüma, ma ju sõin.“ Lauldi, naerdi mõne nalja üle, kõigil oli lõbus meeleolu.

Õunte jm. puuvilja ning herneste toiduks valmistamise algus.
Üldine. Mujal Eestis on õunte ning aed- ja juurviljade valmimisajaks peetud rohkem jakobipäeva (25. VII) või lauritsapäeva (10. VIII), vähem rukkimaarjapäeva (15. VIII) või pärtlipäeva (24. VIII).

Setu

S. Aasa

1974

RKM II 313, 264 < Setumaa – S. Aasa (1974)

Paasapäev

NIMETUS, TÄHENDUS

10

4786