Muud erinimetust peale külimaarjapäeva ei ole kuulnud …

„Eesti rahvakalender“

Muud erinimetust peale külimaarjapäeva ei ole kuulnud …

[---] Muud erinimetust peale külimaarjapäeva ei ole kuulnud ja kui palju seda vanast pühaks peeti, ei saa tõendada, sest vanemal ajal peetud Helme laata ka külimaarjapäeval, aga kui vene usk tuli ja Tõrva vene kirik ehitati, hakati Helme laata pidama 18. augustil, sest see olla veneusulistel niivõrd tähtis päev, et sellel päeval laata ei tohitud pidada. Kuivõrd laat aga kohalisse rahva hinge oli juurdunud, näitab lugu, et rukkiküli tähtaega arvati ikka Helme laada järgi ja sellest saadik see hilines mõne päeva. Sellepärast ei saa nüüd tagantjärele enam otsustada, kuivõrd seda päeva pühitseti külimaarjapäevana ja kuivõrd Helme laada päevana, sest Helme laada päeval ei olla tööd tehtud ka siis, kui laat mõne päeva võrra edasi aeti.

Laat.
Teade karjasele püha andmisest veel Iisaku khk. Üldiselt olid karjasekaubaga lepitud vabad päevad suvistel ja jaanipäeval.

Helme

H. Martin

1942

ERA II 303, 531/2 (23d) < Helme khk – H. Martin (1942)

Rukkimaarjapäev

PÜHITSEMINE

19

4964