Mi’ käveme mihklepääväne’ …

„Eesti rahvakalender“

Mi’ käveme mihklepääväne’ …

Mi’ käveme mihklepääväne’, kaup ol’l saharepääväne hobõsõvahiga. Saharepääväh, kiä tahtsõ viil edese öüdsih kävvo’, pand puul mõõto rüki mano hobõsõvahilõ. Saharepääväne käümise iist ol’l ka puul mõõto. Pääle saharepäivä mõnõ inämb es käüvä kah. [---] Perämätsel öüdsiüül ol’l sis tuud kulätamist kah. Tuude õks uma puul pange või rohkõmp viina ja juude ja olte. A tuu viinaraha saade niiviise, et tuude rüki, ega öüdsiline tõi, kes osa võtt. Või kes tuu osa sis es võta! – Egaüts õks võttke. No noid rüki tuude nii katsedi või kümnedi naglo – ol’l jo sääne matt ja egaüts tõi tuu matitävve – nuu’ müüdevä’ ar’ ja ostõte viin, jäi rahha üle, ostõte latsikaisilõ kompvekka kah. No tuu kulätamisega lõppe öüdsilkäük ja koirustõ ja viguredi pidamine sääl.

Õitsilkäimise lõpp.
Teateid Setumaalt ja üks Räpina khk. Setumaal ka muudel tähtpäevadel: semmenipäeval (1. IX), väikesel maarjapäeval (8. IX), mihklipäeval (29. IX).
* käveme – käime; kiä – kes; kävvo’ – käia; rüki – rukkeid; kulätamist (vrd. vn. гулять) – lõbutsemist; juude – joodi; katsedi – kaheksa

Setu

N. Sõrmus

1937

ERA II 155, 374/5 ja 381/2 (173) < Setumaa – N. Sõrmus (1937)

Sahharipäev

NIMETUS, TÄHENDUS

6

5167