Eesti rahvakalender | Suvistõpühih ja väiko-maarjapääväh …

Tekst

Suvistõpühih ja väiko-maarjapääväh, ko kalmedi pääl käüde, kingite või ante sandõlõ kah söögist, mis üle jäi. Noil päivil saiva’ nä pallõ kraame. Olliva’ tõõsõ’ hindet rinda säädnõvä ja kõrrast sis jäete, egalõütele ante, kelle sis midä ja kui pal´lõ ante. Tuu, mis jäete, oll õks söögikraami-poolinõ: kohopiim, võid, leib, sai, kala’ jne. Mõnõlõ sai sääne sälätäüs, et nõsta andsõ. Noole õks ar’ rohkõmp ante, keda suurõmbast sandist peete ja kel rohkõmp tutvet või sugulaise kääpäl oll. Egä kerigo man ja kääbäste man olliva’ uma’ andmisepäävä’.

Kommentaar

Surnute mälestamine haudadel.
Surnute mälestamine haudadel söömisega (midrosk, raadovits) on veneõigeusulistel toimunud enamasti 2. ja 4. pühal. Lutsis on suvistelaupäeval puistatud hauakääpale lindudele süüa, kirikule annetatud villa, küünlaid, raha, mune. Nagu ka lihavõttepühadel muna söömisel, on hoolitsetud, et igaühe nimele jaotataks tükike, kaasa arvatud mälestatavad. Vadjalastel on samuti suvistelaupäev surnute mälestuspäevaks, toimub pominaanie (vt. Ariste, Vadjalane, lk. 161–162).
* hindet – endid; rinda – rinnastikku, kõrvuti; jäeti – jagati

Kihelkond

Setu

Koguja

N. Sõrmus

Kogumisaasta

1937

Täisviide

ERA II 155, 434/5 (219) < Setumaa – N. Sõrmus (1937)

Tähtpäev

Suvisted

Teema

SURNUTE MÄLESTAMINE HAUDADEL

Tähtpäevateksti nr

21

Teksti nr

3431

Suvistõpühih ja väiko-maarjapääväh …

Source

Title