Eesti rahvakalender | Ku’ sandõlõ om söök ar’ jäet …

Tekst

Ku’ sandõlõ om [söök] ar’ jäet, sis tuldas kääpä pääle ja ikõtas sõno risti man nõokõlla, sis kumardõdas viil kol’ vuuri jalga ja hiidetäs risti ette, mälehtedäs hinge ja tuldas kodo tulõma. Õkka süüki jätetäs veitkese üle ja viiäs kodo. Kotoh mälehtäse tuuga hinge. Kes tuu, ütlese, õt tätä saat vai keski muu’, kia om ar’ koolnu’.

Kommentaar

Surnute mälestamine haudadel.
Surnute mälestamine haudadel söömisega (midrosk, raadovits) on veneõigeusulistel toimunud enamasti 2. ja 4. pühal. Lutsis on suvistelaupäeval puistatud hauakääpale lindudele süüa, kirikule annetatud villa, küünlaid, raha, mune. Nagu ka lihavõttepühadel muna söömisel, on hoolitsetud, et igaühe nimele jaotataks tükike, kaasa arvatud mälestatavad. Vadjalastel on samuti suvistelaupäev surnute mälestuspäevaks, toimub pominaanie (vt. Ariste, Vadjalane, lk. 161–162).
* jäet – jagatud; õkka – iga; tätä – taat; kia – kes

Kihelkond

Setu

Koguja

A. Oinas-Tammeorg

Kogumisaasta

1938

Täisviide

ERA II 173, 742 (7–8) < Setumaa – A. Oinas-Tammeorg (1938)

Tähtpäev

Suvisted

Teema

SURNUTE MÄLESTAMINE HAUDADEL

Tähtpäevateksti nr

22

Teksti nr

3432

Ku’ sandõlõ om söök ar’ jäet …

Source

Title