Õlgedest ja vanadest riietest tehakse mehe kuju …

„Eesti rahvakalender“

Õlgedest ja vanadest riietest tehakse mehe kuju …

Õlgedest ja vanadest riietest tehakse mehe kuju – Tahma-Toomas, ja viiakse see uue aasta öösel küla õue. Mehel on kiri taskus: „Minu nimi on Tahma-Toomas.“ Keegi ei taha teda hommikuks oma õue jätta, vaid viib edasi naabri õue. Kiuste pärast tehakse ja viiakse. Ühed naabrimehed läind riidu Tahma-Tooma pärast. Loopind meest üle aia üksteise õuedesse, nii et nirud olnud taga. Kelle tallu Tahma-Toomas viimaks jääb, selle tööd on uuel aastal lohakil ja mustus valitseb majas. Minu lapsepõlves seda ei tehtud. Nooremad inimesed hakkasid tegema. Tahma-Toomas või nearitaat või jõuluvana. Tahma-Toomas tehti inimesekujuline: pea, jalad, ja vöö ümber kere. Viidi nearilaupäeva õhtul teise ukse taha. Tahma-Toomas oli ikka sandi tähendusega: tal oli tahmane särk seljas ja ta tähendas mustust. Temaga ühes viidi veel õlgedest mees ukse taha, see oli parema tähendusega. Õlgedest mees pandi kaugemale, kuna Tahma-Toomas seati üles otseteed ukse alla. Õlest mehel olid silmad ja suu tahmased. Ta pidi tähendama peigmeest selle talu tüdrukutele, kelle ukse taha ta viidi.

Õlgkuju viimine teise peresse.
Kuju hakati viima alates toomapäevast (21. XII), siit tuleneb Tahma-Tooma nimetus. Nappe teateid on ka sisemaalt Ambla, Põltsamaa, Suure-Jaani, Äksi khk.

Juuru

R. Põldmäe

1929

ERA II 19, 567/70 (4 ja 8) < Juuru khk – R. Põldmäe (1929)

Vana- ja uusaasta

ÕLGKUJU TEGEMINE

20

8238