Uue aasta hanest ja selle kommetest …

„Eesti rahvakalender“

Uue aasta hanest ja selle kommetest …

Uue aasta hanest ja selle kommetest. Kui Pöide kihelkonnas käib igal aastal head uut aastat soovimas uue aasta sokk ehk rahvakeeles näärisokk, siis sellevastu Püha kihelkonnas näärihani. Nii näärisokuks kui ka näärihaneks käivad ainult meesterahvad. Neiud või tütarlapsed sellest käigust uuelaastal osa ei võta. Sokuks kui ka haneks minnakse uueaasta ööse kellu kaheteistkümne aegu. Selleks valmistakse vana-aasta õhtu põhjalikult ette, säätaks hani täielikult korda hanekskäijate meesterahvaste poolt. Enamasti käivad sokuks kui ka näärihaneks poisid ja nooremad abielumehed. Niisiis hane kaela tarvis vaadataks sõnnikuveo kook, millega põllul sõnnikuveo aeg laudasõnnikut vankrilt maha veetakse põllule hunnikutesse enne sõnnikulaotust, nagu juuresoleval pildil näha (I). Ja tubli pikasäärega naisterahva sukk, mis heinu või põhku täis topitakse (II) ja millest sõnnikuveo kook läbi aetakse, et hane kaela ühes nokaga moodustab, suka sääreots allapoole, kand ülespoole hane kukla pääeseks (III). Pääle selle on veel tarvis palitu või midagi sellist, mis hanele pääle selga pannakse (IV) kehakatteks. Sabaks on pöotäis nööriga kokku seotud pajuvitsu (V) ja tiibadeks palitu või sineli käised, varukatest jällegi väljas pajuoksad, õmmeldud lõngaga palitu külgedele (VI), et nad näiksid välja hanetiibadena. Inimene on siis palitu all küürakili ja hoiab kinni hane kaela ja nokka moodustavast sõnnikuveo koogust, mille ümber naisterahva sukk täistopit heintega. Silmadeks kirgavad plekikettad, õmmeldud nööbi taoliselt sukasäärele sukapöia mõlemile külgedele (VII). Ja viimaks hane jaluks on siis inimese jalad, mis näha pükste ja saabastega (VIII). Sellisena näeb siis välja uueaasta näärihani. Kui siis hani läheb kusagile tuttavase talusse uue aasta õnne soovima, hane eel käib väike poiss või mees, kes koputab talu aknale või uksele ja teatab hane tulekut, ja et saada hanel sisseminekuks luba. Muidugi on ka selliseid, kus selleks luba ei anta mitmesugustel põhjustel, perekonna poolt, keda haned tahavad külasta vara uueaasta hommikul. Eelistatavamad on sellised perekonnad, kus hani käib uuel aastal, kus talus või peres elavad noored tütarlapsed ja noorikud. Järgmiseks enda külaskäiguks lubab siis noorikule väikse poja või tütre tuua enda noka otsas, ja kui tema seda vastu ei võta, lubab tiivanukkidega vastutõrkujale kätte tasuda. Kaagutab siis keskel tuba hääd uut aastat, mis käes, ja keegi hanega ühes käija kirjutab aastanumbri seinale või uksele. Sellised aastanumbrid algaval uuel aastal andvad kõikjal tunnistust, kus näärihani käinud uut aastat soovimas. Et hani liiga kuri poleks, meelitavad tütarlapsed teda pähklitega, perenaine vorstidega, mis teinekord näärihanel pool tosinat kaelas ripuvad. Peremees jälle omaltpoolt koduõllega, käsib hanel nokka kasta, et muidu keel kuivab ära, soovib omalt poolt hanele kevadeks kirju poegi. Tütarlapsed jälle hanele: „Kes teab, kus hani haudumas käib, ih, ih, ihh!“ sellega näärihaneks käija noormehele ääriveeri märku andes, kelle neiu kavaler ja kuhu tema tütarlaste pool käib või käivat. Naisterahvaid ei soovita mitte milgi juhul esimiseks uueaasta külaliseks, see toovat õnnetust eeltuleva aasta jooksul majja. Teised haneks käijad nimitakse „töngiks“, kes näärihanega ühes käivad, olles vahepääl kordamisi haneks, üks ühes, teine teises talus, kus haned käivad. Peale selle, kes ees käib küsimas, kas näärihani võib sisse tulla õnne soovima. Nii siis pereisa võtab hanekskäijad lauluga vastu:

Oh te kulla nääritöngid,
põhkudes on teie pingid!

Kui haned hakkavad minema, siis eelkäija ütleb näärihanele: „Kuss, hani välja!“ Ja lähevad „nak naak nakk!“ teise taluse uut aastat soovima.

Näärihani.
Komme kuulub enam jõululaupäevase saunaskäimise juurde; hani võib peresse tulla üksi või koos teiste maskeeritutega.

Püha

A. Tustit

1951

RKM II 37, 454/9 < Püha khk – A. Tustit (1951)

Vana- ja uusaasta

MASKEERIMINE JA ROLLIMÄNG

53

8271