Kevadine kalapüügihooaeg algas Lemmaku ja Rannapungerja külades paastumaarjapäevast. Võrgupaat Peipsil Iisaku kihelkonnas Ranna-Pungerja külas 1936. aastal.
Teiste kevade saabumist märkivate tähtpäevade kõrval on ka suure reede traditsioonides koha leidnud põllutööriistade korrastamine ja kalapüügivahendite seadmine. Võrgu parandamine Anseküla kihelkonnas.
Vatskate küpsetamise nõud laual Siberis, Nikolajevka küla eestlaste juures. Nii vatskate küpsetamise kombe kui ka pererahva juured ulatuvad Lõuna-Eestisse.
Jaani- ja peetripäeval korjatud taimede mõjuvõimu peetakse tavalisest suuremaks. Jaanipäeval korjatud 12 taime, mida antakse lehmale, kui see piimale tuleb. Krasnojarski krai Krestjanski küla.
Kartusel, et lambad haigestuvad (tuleb pöörlemistõbi), välditi läänesaartel ja mõnel pool mujalgi nende pügamist või villaketrust. Fotol üks Soobasauna lammastest Ridala kihelkonnas, Puises.