Vanasti peeti maarjapäeva suureks pühaks …

„Eesti rahvakalender“

Vanasti peeti maarjapäeva suureks pühaks …

Vanasti peeti maarjapäeva suureks pühaks: tööd ei tehtud sel päeval ja kirikutes oli jumalateenistus. Õhtupoolikul mindi puna jooma kõrtsi. Harilikult polnud naistel kombeks käia kõrtsis, kuid maarjapäeval võis leida kõrtsist hulk naisi – ka nemad jõid puna. Kui mindi kõrtsi, siis võeti tanu kaasa, mida kutsuti maatanuks ehk jänesemaoks. Tanu katsusid naised panna meestele salaja pähe, käies kõrtsi mööda, tanu põlle all. Ja kellel saadi tanu pähe, see tõsteti üles ning tõstetav pidi ostma niipalju puna, kuipalju talle määrati: kas kuus või neli õlut ja nael või pool naela viina. Aga et tanu oli panna väga halb, siis pidi seda väga ettevaatlikult tegema. Hiljem, kui ilmusid tutuga ehk saksatanud, siis saadi puna ostjaid rohkem, sest seda tanu oli kergem pähe panna. Kuid juhtus ka seda, et punajoomine lõppes tüli ja pahandusega.

Tanude vahetamine, tanud meestele pähe.
Levinud Lõuna-Tartumaal ja lähedastes kihelkondades: Kanepi, Helme, Karula khk, ka Luke. Valge tanu vm. valgete rõivaste kandmine maarjapäeval üldisem komme.

Rõngu

L. Eller

1932

E 82336/7 (1) < Rõngu khk – L. Eller (1932)

Paastumaarjapäev

KÕRTSISKÄIMINE

36

1313