Juripäev tehti nalja palju …

„Eesti rahvakalender“

Juripäev tehti nalja palju …

Juripäev tehti nalja palju. Naised kogunesid kõik Raudi mäe otsa, kus oli kõrts ja pood ligidal. Osteti viina, läksid üles mäe otsa, öeldi, et see on „lüpsiku turputamine“. Sinna käisid kokku ainult eestlased: Illukalt, Ohakverest, Lähtepält, Kurtnalt, Tarakusest jne. Mäele toodi tühi tünn, siis võeti mõni naine kinni, eriti noored, sel talvel mehele saanud ja esimest korda mäele tulnud noorikud ning pandi tünni. See pidi viina tooma. Naistel olid kepid käes, sorkasid tünni, käisid ümber tünni. Mehi sääl palju ei olnud, mõni üksik käis, see oli vanade naiste asi. See kestis, kuni Eesti valitsus tuli, siis jäi ära, vanad kangemad naised surid ära ja see asi jäi soiku. Kui nad ümber tünni käisid, siis ütlesid: „Kokku, kokku, koorekene!“ Hommikul läksid sinna ning pidu kestis õhtuni.

Lüpsikute turrutamine – lehmad annavad hästi piima.
Üle 30 kirjelduse, põhiliselt Jõhvi, Iisaku khk. Puunõude suurpuhastus ning turrutamine on kuulunud samuti suure neljapäeva traditsioonidesse, kuid sel puhul tegelikult, mitte sümboolselt. Jüripäeva lokaalne „lüpsikute turrutamine“ kannab lehmade hea piimaanni saavutamise, karja edendamise (Vaivara, Jõhvi, Lüganuse, Maarja-Magdaleena khk ja Põhja-Tartumaa) või otsest lüpsikute hoolduse eesmärki (Jõhvi, Viru-Jaagupi, Iisaku khk). Ilmne vene traditsioonile omane naistepeo funktsioon oli neil naiste kokkutulekutel, kus toimus ühtlasi noorikute sümboolne pühitsemine abieluseisusse (Iisaku, Jõhvi khk). Pikemalt vt. Tampere, Kirde-Eesti, lk. 234–245.
Noorikute vastuvõtt naise seisusesse.

Jõhvi

E. Tampere

1962

RKM II 142, 392/3 (7) < Jõhvi khk – E. Tampere (1962)

Jüripäev

LÜPSIKUTE TURRUTAMINE KÕRTSIS

24

2480