Jüripäeval käisivad naised Lähtepää kõrtsi juures …

„Eesti rahvakalender“

Jüripäeval käisivad naised Lähtepää kõrtsi juures …

Jüripäeval käisivad naised Lähtepää kõrtsi juures võid tegemas ja lüpsikuid turbutamas. Pandi suur tünn kesk õue ja sääl liigutati kulbiga. Kui saadi mõni mees kätte, siis pandi tünni ja ei lastud enne ära, kui pidi viina õstama.

Lüpsikute turrutamine – lehmad annavad hästi piima.
Üle 30 kirjelduse, põhiliselt Jõhvi, Iisaku khk. Puunõude suurpuhastus ning turrutamine on kuulunud samuti suure neljapäeva traditsioonidesse, kuid sel puhul tegelikult, mitte sümboolselt. Jüripäeva lokaalne „lüpsikute turrutamine“ kannab lehmade hea piimaanni saavutamise, karja edendamise (Vaivara, Jõhvi, Lüganuse, Maarja-Magdaleena khk ja Põhja-Tartumaa) või otsest lüpsikute hoolduse eesmärki (Jõhvi, Viru-Jaagupi, Iisaku khk). Ilmne vene traditsioonile omane naistepeo funktsioon oli neil naiste kokkutulekutel, kus toimus ühtlasi noorikute sümboolne pühitsemine abieluseisusse (Iisaku, Jõhvi khk). Pikemalt vt. Tampere, Kirde-Eesti, lk. 234–245.
Meestelt viina.

Iisaku

M. Tarum

1936

ERA II 125, 253 (67) < Iisaku khk – M. Tarum (1936)

Jüripäev

LÜPSIKUTE TURRUTAMINE KÕRTSIS

26

2482