Jüripäeva homikul ei olla tahtnud keegi perenaene …

„Eesti rahvakalender“

Jüripäeva homikul ei olla tahtnud keegi perenaene …

Jüripäeva homikul ei olla tahtnud keegi perenaene oma veisid kõige enne metsa saata, sellepärast mitte, et esimesed veised ära nõiutatud saadud. Olla aga üks kari ees läinud, siis saadetud teised kartuseta järele. Iga perenaine läinud kuni karjatänava väravani ja siblinud seal kõik oma veiste jäljed tasaseks. See sündinud sellepärast, et mõni teine perenaine mitte ei tuleks, värava alt veiste jäljede seest prügi ja mulda kokku ei korjaks ja seda põlles koju ei kannaks. Riputatud nüid seda parka veiste joogi sisse, siis korjanud veised varandust, s. o. nad annud palju piima ja võid ja läinud hästi rammusaks.

Karja- ja piimanõidus.
Kokku karjanõidusest ligi poolsada kirjeldust. (Vt. veel uss, konn.)

Tori

G. Volmerson

1888

H I 2, 707 (6) < Tori khk – G. Volmerson (1888)

Jüripäev

KARJANDUS

Karjanõidus

254

2710