Muijal peetä-i lujapäiva ku’ Pankjavitsa ümbrel …

„Eesti rahvakalender“

Muijal peetä-i lujapäiva ku’ Pankjavitsa ümbrel …

Muijal peetä-i lujapäiva ku’ Pankjavitsa ümbrel, selle õt tõisih kerkih olõ-õi kohki lujapuuslit. Lujapäiv om kest suvvõ. Sis lujapäävä tulõ kõikist Petseremaa nulgõst naisi Pankjavitsa kerkohe, kiä tulõ lassõ õnnõ peräst, kiä lamba, lehmä vai jal nurmõ õnnõ peräst. Naasi tulõva’ villuga ja piimägä’, ku’ papp pidä ar’ pallusõ ja võtt ar’ uma jao villost ja piimäst, perä jaga perrnaane sandõlõ. Lujapäävä omma naisil valgõ rõivi’ säläh ja väega valgõ jala’ kängidü. Selle üldäski, õt valgõ kui lujatädi. Lujapäävä joova naasi viina. Lujapäävä külbetäs linnu, sis nä kasusõ pikä’!

Lujapäev.
Kõik kirjapanekud siin esitatud.
* peetä-i – ei peeta; ümbrel – ümbruses; selle õt – sellepärast et; olõ-õi – ei ole; kohki – kusagil; nulgõst – nurgist

Setu

M. Linna

1940

ERA II 278, 532/3 (26) < Setumaa – M. Linna (1940)

Lujapäev

NIMETUS, TÄHENDUS

3

3498